Книги, похожие на «Anna Haava, Luuletused. Kolmas vihik»

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel?Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost.Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.

Anton Tšehhovi 1889. aastal ilmunud novell, kus pankur ja jurist sõlmivad kihlveo selgitamaks milline karistusviis on ebamoraalsem – eluaegne vanglakaristus või surmanuhtlus.

320 lkPõhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus, mis kustutab mineviku ning paiskab oma ohvrid äärmuslikku kannatuste jadasse, hullusesse, aga ka kaastundesse.Neutraalseks jääda sooviv katkukroonika kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. See on lugu raugematust õudusest, ellujäämisest ja vastupanust, eelkõige aga sellest, kuidas inimkond on läbi aegade surmale vastu astunud.Nobeli auhinna laureaat Albert Camus (1913–1960) sündis ja kasvas Alžeerias. Ta oli ajakirjanik, toimetaja, näite- ja romaanikirjanik, arvukate lühijuttude ja poliitiliste esseede autor, aktivist ning – kuigi ta seda ise eitas – filosoof. 25aastaselt kolis Camus Prantsusmaale ja osales aktiivselt vastupanuliikumises. Tema kirjatööde peamisteks mõjutajateks on peetud nii 1930. aastatel läbielatut kui ka Alžeerias veedetud lapsepõlve- ja noorusaastaid.