Книги, похожие на «Tony Parsons, Lihunik»

Kalle Klandorf: “Palgasõdur. Stockholmi ensüüm” avab immigrantide ja terrorismi seoseid.Endine kriminaalpolitseinik, eriteenistuse juht ja Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja kaasautori Andreas E. Jakobi sulest on ilmunud põnevusromaanide sarja „Palgasõdur“ viies osa nimega „Stockholmi ensüüm“. Seitsmeaastane immigrant Abdul, kelle isa suri kohaliku politseiniku südametuse tõttu, plaanib aastakümneid hiljem isale antud lubaduse ellu viia ja pühkida talle valusaid mälestusi tekitav paik maailmakaardilt.Raamatu sündmustik areneb selle sajandi esimesel kümnendil Stockholmis ja Pärnus.Tänapäeva Rootsi suurlinnade slummides toimuv meenutab kohati Eestit 90-ndatel aastatel. Iga hetk kärgatavat pommi täidavad kultuuride erinevused, eri usundid, erinev arusaam maailmakorraldusest ja õiglusest. Ühel hetkel see pomm plahvatab, aga tegelikult on keegi, kes kogu seda mängu juhib ja otsustab, millal on õige aeg nupule vajutada. Halliks kardinaliks ongi mees, kes kasvas üles valu ja kättemaksuihaga.Raamatus põimuvad omavahel kaasaegne teadus, kõrgtehnoloogilised relvad aga ka inimlikud tunded kättemaksuihast armastuseni. „Juhuslikul kombel, kui mõelda mõned kuud tagasi lahvatanud haiguspuhangule Hiinas, on meie raamatu üheks tegelaseks raku- ja molekulaarbioloogia praktikant Henrik, kes vaid head soovides töötab välja ravimiks mõeldud aine. See aine reageerib inimese nahaensüümile ja jõuab pindmiste kapillaaride kaudu vereringesse. Kui taolist ravimit aga veidi muuta, võib palju pahandust juhtuda,“ räägib Klandorf.Autorid pühendasid uue raamatu kõigile terrorismivastases võitluses osalenutele ja hukkunutele.2010. aastal ilmus Kalle Klandorfil kahasse Anneli Ammasega raamat «Kalle Klandorf. Jälitaja ja jälitatav». 2013. aastal ilmus “Palgasõdur“ sarja esimene raamat «Palgasõdur. Üksik hunt», 2015. aastal „Palgasõdur. Kassi-Hiire mäng“, 2017. aastal „Palgasõdur. Jaht tuumakohvritele“ning 2019. aastal „Palgasõdur. Agent vastu tahtmist“. 2018. aastal ilmusid „Palgasõduri“ 1. ja 2. osa ka vene keeles.

„Nüüd siis on kirjanikud absoluutselt vabad!” röökis Usmer pimedusse ja tühjusesse. „Kirjandus on nüüd lõpuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduõpetaja, ajalooline mälu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud töötatööline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mööda koolivend, kes nüüd on metalliärimees või pornokinotööstur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jätame järele alles pärast letaalset lõpplahendust!”