Книги, похожие на «Carl Robert Jakobson, Lauliku C. R. Linnutaja laulud. Esimene krantsikene»

Jan Guillou „Kurjuses” kirjeldatakse vägivalda Rootsi argielus. Me näeme peategelast Erikut koduses kurjuses sadistist isa kõrval ning ka kooliõue kampade keskel.Erik heidetakse jõhkra käitumise pärast koolist välja ning ta satub internaatkooli. See maailm on tulvil suuremate omavoli väiksemate üle. Eriku vastuhakk vanemate koolikaaslaste rõhumisele viib vägivallaahelani, mida ta ise ajapikku enam valitseda ei suuda. Asi kasvab üle avalikuks sõjaks. Lõpuks on Erik valmis otsustavaks kättemaksuks…

"Mitte kõik pole kogenud, et inimese elu ja argipäev võivad üleöö täielikult muutuda. Sellele polnud kunagi mõelnud ka raamatu peategelane Helena. Ja siis…Mees, kes aluspükstes tema ees seisis, pani käed ülbelt puusa. Silmad pilukile tõmmanud, vaatas ta Helenat. Oli näha, et ta oli väga vihane, kuid Helenale tundus ta millegipärast halenaljakas ja neiu ei suutnud muiet varjata. Seisab seal poolalasti oma tillukese peenisega püksis ja veel ülbitseb. Ja mis pagan ta nimi oli? Jon? Jack? Ooh… No ausalt…Olukord tundus hale. Igas mõttes. Samas ei teadnud Helena, mida öelda. Ja mida tal öelda oligi? Sajaeurone tema pihus rääkis enda eest. Ta oli selle mehe rahakotist võtnud ning kohe lahkuda tahtnud, raha kotti või taskusse pistmata. Arvas, et küll jõuab, et sellega on aega, kuniks ta korterist lahkunud on. Ta eksis. Ilmselt oli mees ärkvel olnud ja teda jälginud kogu see aeg, kui ta end riidesse pani. Pagan teda võtku…„Anna andeks,“ tegi neiu haledat häält. „Ma pole lits, ausalt… Lihtsalt mul on väga raha vaja.“ Võibolla rääkida ausalt ära, et ta on juba paar kuud tänaval ööbinud? End kangialustes peitnud? Neiu ei teadnud, mida teha, kuidas end välja vabandada… Kas öelda õigustuseks, et ta ikkagi on lits, kuid mees meeldis talle… või püüda teda «haledaks teha, hakata nutma?»

Mis saab, kui maailmast kaob turvalisus ja asemele tulevad teadmatus ning hirm… määramatuks ajaks?Hirm kisub meil maskid eest ja siis astub esile meie päris mina. Hirmu ees oleme need, kes me päriselt oleme. Hirm paneb meid võitlema iseenda ja oma lähedaste eest, paneb meid tegema asju, mida varem oleme pidanud põlastusväärseks. Hirm toob välja meie tõelised elu väärtused ja vahel ka muudab neid. Raske on mõista teist inimest, kelle mask on langenud… ja veel raskem on vahel leppida maskita iseendaga.Raamat kutsub teid kaasa teekonnale läbi viie novelli. Teekonnale, kus saab hetkeks asuda teise inimese sisse, et vaadata ja kogeda hirmust kokku tõmbunud maailma selle inimese pilgu läbi.

Turbalõikaja komistas Šotimaal, Hebriidide saarestikus Islay saarel viiele surnukehale. Kõik olid tapetud lasuga kuklasse – nagu hukkamisel. Suurelt saarelt asja uurima saadetud inspektor Angus Blue koos oma meeskonnaga kogub tasapisi kokku vähesed saadaolevad tõendusmaterjalid ja avastab, et mehed leidsid oma otsa enam kui seitsekümmend aastat tagasi, sõjaaegses baasis.Aga saladused, mis on väärt kaitsmist ja nende nimel tapmist, pole saarelt vahepeal kuskile kadunud. Keda saab inspektor Blue usaldada?Allan Martin töötas õpetajana, õpetajatreenerina ja ülikooli lektorina ja hakkas kirjutama alles pärast varast pensionilejäämist. Ta elab Glasgow’s ja külastab koos abikaasaga regulaarselt Hebriide ja Eestit.Tema esimese krimiromaani, „Turbasurnud“, avaldas ThunderPoint Publishing 2019. aastal. Raamatu tegevus toimub Islay saarel ja tegemist on esimese looga inspektor Angus Blue ja kohtuekspertiisi arheoloogi Dr Alison Hendrickxi tegemistest. Raamat kandideeris Bloody Scotland (Verine Šotimaa) festivalil 2019. aastal Bloody Scotland McIlvanney auhinnale. Angus Blue lugude sarja teine raamat, The Dead of Jura, ilmus 2020. aasta septembris.„Death in Tallinn“, mille andis 2020. aastal välja Sharpe Books, on esimene 1930ndate aastate Eestis aset leidvate krimilugude sarjast, mille keskseks tegelaseks on peainspektor Jüri Hallmets. Autor uuris raamatut kirjutades põhjalikult tolleaegset Eesti olustikku.Allani lühijutte on avaldanud ajakirjad iScot magazine ja 404 Ink. Ühtlasi on ta tõlkinud eesti keelest n-ö suletud ruumi kirimiloo „The Oracle“ (Elmar Valmre „Ennust

Elas kord kuningas, keda tema rahvas väga armastas ja naabrid väga austasid. Ta valis omale naiseks printsessi, kes oli sama vooruslik kui ilus ja nad elasid täiuslikus õnnes ja üksmeeles. Nende abielust sündis tütar, keda oli õnnistatud nii paljude annetega, et vanemad ei osanud rohkem lapsi igatsedagi.Palees valitses hiilgus, hea maitse ja küllus. Seal olid targad ja nutikad ministrid, vooruslikud ja pühendunud õukondlased ning ustavad ja usinad teenrid. Ruumikad tallid olid täidetud maailma kõige ilusamate hobustega, kes olid kaetud uhkete tekkidega.Kuid võõraid, kes kuninga ratsusid imetlemas käisid, üllatas enim see, et kõige peenemas tallis ei olnud mitte hobune, vaid pikkade kõrvadega eesel!Prantsuse muinasjutt