Книги, похожие на «Джо Аберкромби, Kuningate viimane argument. Esimese seaduse triloogia 3. raamat»

Blackheathi häärberis toimuval suurel maskiballil tapetakse peretütar Evelyn Hardcastle … ja see pole esimene kord. Ta on mõrvatud sadu kordi. Noormees ärkab metsas, huultel karjatusena naise nimi, keda ta ei tunne. Hullem veel – tal pole aimugi, kes ta on ja kus ta viibib, või kuidas sinna sattus. Läheduses kriiskab põgenev naine, kõlab püstolipauk. Häärberis luurib ringi halastamatu pussitaja, sadistlik lakei, kes naudib oma ohvrite hirmutamist. Aga tema ohvrid pole sugugi juhuslikud – see, keda lakei jahib, on Aiden Bishop. Aiden on püütud lõksu kummalisse mõrvamüsteeriumisse, kannul halastamatu mõrtsukas ning mõistetud korda ühte ja sama päeva aina uuesti, ainsaks ülesandeks lahendada Evelyn Hardcastle’i mõrv. Kaheksa päeva. Kaheksa erinevat keha. Kolm konkurenti. Võimatu ülesanne. Stuart Turtoni debüütromaan „Evelyn Hardcastle’i seitse mõrva“ on kaasahaarav ja originaalne vihjete, leidude ja järelduste ämblikuvõrk, mis suudab üllatada viimaste lehekülgedeni välja. Kui Agatha Christie kirjutaks „Black Mirrori“ episoodi, siis see võiks olla see.

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahhisarja 12. köites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tänava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) järelejäänud paberite hulgast leitud lühiromaani.Temaatiliselt on uues Täheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarännuulmet, postapokalüptilisi maailmu ja veel palju muudki.Kogumiku lood:Lew R. Berg: «Musta Roosi vennaskond»Siim Veskimees: «Asteriuse kodutee»Maniakkide Tänav: «Au ei olegi vaja» («Saladusliku tsaari» järg)Manfred Kalmsten: «Põgeneda Rottidelinnast»Helena Alexandra Altroff: «Defectis»Catherine Asaro: «Virmalised neljal häälel», tõlkinud Iris-Barbara JeletskiRaul Sulbi lugu Jules Verne'ist, «150 aastat „Erakordseid reise“»Raamat on ilmunud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Suurbritanniast pärit lavakunstiõpilane Claire elab New Yorgis tööloata ja haarab kinni ainsast käeulatuses olevast teenimisvõimalusest, etendades hotellide baarides kergemeelseid näitsikuid, et aidata ühel lahutusadvokaatide firmal truudusetuid abielumehi vahele võtta.Kui üks tema sihtmärk muutub mõrvajuurdluse objektiks, palub politsei Claire’ilt, et too kasutaks oma näitlemisoskusi kahtlusaluselt ülestunnistuse väljameelitamiseks. Aga Claire’il on kahtlusi selle osa suhtes, mida teda tahetakse mängima panna. Kui Baudelaire’i surmahõngulise luule uurimisele pühendunud kirjandusteadlane Patrick Fogler on tõesti mõrtsukas… Või on ta hoopiski kõige korralikum abielumees, keda Claire on kunagi kohanud? Ja kas selles lavastuses on peidus veel midagi peale selle, mida temale on räägitud?Ja siis taipab Claire, et ta on võtnud vastu kõige ohtlikuma rolli oma elus. Enam ei ole selge, kas tema jahib tapjat või jahib ülimalt rafineeritud sadist teda ennast …Et kahtlusaluse haigeid erootilisi kihusid täpsemini paika panna, ühineb Claire põrandaaluse BDSM-netikogukonnaga ja käib piitsutamiskeldrites. Aga see kõik on lapsemäng võrreldes baudelaire’likul dekadentsimaastikul aset leidvate tõeliste roimadega.

„Lõpetamata mõrvas” kohtub lugeja taas Campbelli ja Carteri, aga ka tegevusse naasnud Mitchelli ja Markbyga. Pensionipõlve nautiv Alan Markby kuulab hämmastunult oma aedniku Josh Browningu tunnistust. Viimane räägib, et lapsepõlves, kahekümne aasta eest, leidis ta koos oma õe Dilysega linnakese lähedalt metsasalust noore naise laiba. Pahandust kartes jätsid lapsed avastuse enda teada, kuid nüüd avastas Browning õe asjade hulgast surnule kuulunud käeketi ja otsustas juhtunu üles tunnistada. Ja kellele veel, kui mitte mehele, kellega ta on aeda hooldades sõbraks saanud – endisele politseikomissarile Alan Markbyle.Kahekümne aasta tagune kadumisjuhtum võetakse uuesti uurimise alla. Kahe põlvkonna ja kahe jaoskonna politseinikud ühendavad jõud, et osutada kadunud tüdrukule viimane teene – tuua tõde päevavalgele.

„Katre” on esimene romaan Leelo Kassikäpatriloogiast ,,Kui vanad naised armuvad”.Romaani peategelane Katre on kuldse keskeakünnise ületanud. Naine on oma neli last suurekskasvatanud ja seega on tema elutöötehtud. Elu üksluisus ei rahulda tegusat naist.Ta igatseb enda ellu veel midagi. Katre ei suudaleppida mõttega, et tema jaoks ei olegienam midagi tulemas ja kogu edasine elu onsurmani paika pandud.Kui Katre ellu ilmub Mattias, armub naineeneselegi ootamatult. Mees vallutab kõik naisemõtted ja tunded. See on lugu sügava hingeeluganaise elu viimasest kõikehaaravast kiindumusest,kirglikust keelatud armastusest.Romaani lõpus jõuab tegevus tagasi Katrelapsepõlve, mis möödus sõjajärgsetel aastatelVõrumaal väga vaeses neljalapselises peres