Книги, похожие на «Джо Аберкромби, Kuningate viimane argument. Esimese seaduse triloogia 3. raamat»

Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu , mis ilmusid aastatel 2016 ja 2017.Need jutud viivad lugeja Eestisse, kus vorst on keelatud kraam ja puud võivad tappa, Eestisse, mille on lõhestanud raudtee ja kaks suurvõimu, Eestisse, kus ringi tatsavad zombid ja ka sellisesse Eestisse, millelt nõutakse suurde kosmoseprojekti „raketiliha“. Lugeja saab siin kogumikus heita pilgu jumalate igapäevaelule ja kuidas on elada, kui su naabriks on tulnukad või kui politseil tuleb üsna igapäevaselt rinda pista zombidega. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse, milles lööb kaasa ka paar võib-olla mitte nii tähtsusetut musta hobust. Kogumiku lood toovad lugeja välja tema kivistunud kapslist ja tuletavad meelde – meie tegudel on tagajärg!Pea kõik selle kogumiku jutud viivad lugeja ulmekirjanduse pärusmaale – kohtumine tundmatuga. Ulmekirjanduse jaoks, mis asetab ju tegelased ja lugejad väljapoole tavapärast elu, on moraalsete ja sügavalt inimlike küsimuste esitamine väga hõlbus. Nii kohtab neid küsimusi ka käesoleva kogumiku juttudes. Ning lisaks fantaasialennule, põnevusele ja seiklusele on nii mõneski neist ulmejuttudest peotäis huumorit.Lood ja autorid:Kaido Tiigisoon, Juriidilised probleemidAndrei Samoldin, MüürJaagup Mahkra, Venuse sündJ. J. Metsavana, Das KulturkonfliktRait Piir, Pilvelinna bluusManiakkide Tänav, Liblikad pimedusestReidar Andreson, Nõnda kõrvalda kurjus enese keskeltMairi Laurik, Zombid tekitavad laipuMeelis Ivanov, PaljasjalgsedMiikael Jekimov, ÕnnepäevPiret Saul-Gorodilov, Prinditud (l)ootusedLeila Tael-Mikešin, Mustade Inglite ArmeeHeinrich Weinberg, MitmekihilisemMadis Seppam, Viimane lehm

Eesti 20. sajandi kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare “Tõe ja õiguse” I osa taaskordsele uustrükile on järelsõna kirjutanud praegusesse eesti nooremasse literaatkonda kuuluv Jürgen Rooste. Järelsõna on saanud intrigeeriva pealkirja “Kärbeste keeruline elu”, mis viitab järelsõna autori kesksele teesile, et Tammsaare maailmanägemise üks lähtepunkte on inimese võrdsustamine kärbsega. Seda teesi avab Jürgen Rooste esseistliku mänglevuse ja kõrvalepõigetega mitme nurga alt, peatudes seejuures pikemalt Tammsaare mees- ja naistegelaste kujutusel.

Ajal, kui iseseisvussõjani jääb veel kõigest paar aastat, tabavad Põhja-Ameerika kolooniaid selle ajaloolise vapustuse esimesed eeltõuked, mistõttu Jamie Fraser kutsutakse rahvaväesalga eesotsas suruma maha Põhja-Carolinas puhkenud ülestõusu ja seega seadma oma elu ohtu, kaitstes kuningat, kelle peab hiljem – nagu ta teab – reetma.Diana Gabaldoni „Leegitseva risti” teises raamatus sõlmitakse kokku mitu varasemat süžeeliini ning arutletakse, mil määral on üksikisikul võimalik ajaloo kulgu muuta. Otsekui selle väljaselgitamiseks lasevad loodusjõud ja vaenlased Fraserimäe asukatele osaks saada rohkeid ohte ja ränki katsumusi. Lugeja jälgib hinge kinni pidades, kuidas kujunevad peategelaste saatused.„Leegitsev rist” on ühtaegu südantliigutav ja põnev, ajalootruu ja põletavalt kirglik lugu.USA kirjaniku Diana Gabaldoni „Võõramaalase” sarjas on eesti keeles ilmunud romaanid „Võõramaalane”, „Kiil merevaigus”, „Rändaja” ja „Sügistrummid”.

Saagalik romaan «Serafima ja Bogdan» jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp. Etnograafiliselt tõetruul taustal rullub lahti ühtaegu traagiline ja koomiline lugu põlvkonnast põlvkonda kestvast kättemaksust. Värvikate külainimeste elufilosoofia avamine põimub kriminaalfilmilikult köitva tegevustikuga, vanatestamentlik õõv rahvaliku huumoriga, dokumentaalsus maagilise realismiga. Just sellist panoraamse haardega romaani on Eestis mitu kümnendit oodatud. Teos saavutas Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel esikoha.

Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi.[…]Armsad eesti vennad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid Põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on toimetused toimetatud ja askeldused askeldatud; mis täna tegemata jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videvikurahu katki – ei ole ju noortel inimestel kusagil voodissepugemisega ruttu –, aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne.[…]