Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «James N. Frey, Kuidas kirjutada neetult head romaani»
Viis aastat on möödas eelmise ja Eesti esimese käsiraamatu ilmumisest. Otsustasime seda seiklust korrata, sest maailm ja personalijuhtimise valdkond Eestis on vahepeal oluliselt edasi arenenud. Tegu pole kordustrükiga vaid täiesti uue raamatuga. Võtsime aluseks küll vana väljaande, aga kirjutasime seda edasi, tegime täiesti uue raamatu. Ka autorid on osaliselt uued. Vahepeal on muutunud ka PARE strateegia, oleme PARE Akadeemiaga sisenemas Eesti koolitus-arendusturule. Käsiraamat on Akadeemia üks alussammastest.Raamatus leiavad käsitlemist järgmised teemad:1. Organisatsiooni strateegia ja personalistrateegia2. Personali planeerimine3. Töö analüüs4. Personali värbamine ja valik5. Tulemusjuhtimine6. Personaliarendus ja koolitus7. Tasustamine8. Organisatsiooniuuringud9. SisekommunikatsioonMeie käsiraamatu autoriteks on personalijuhtimise valdkonna vaieldamatud liidrid ja asjatundjad. Kõik nad on ka praktikud ja see pole juhus. Paljud meie autoritest loevad personalijuhtimise loenguid eri õppeasutustes, sealhulgas PARE enda koolitustel ja arenguprogrammides.
See käsiraamat on soovitatav hankida neil, kel on algteadmised struktureeritud kaugvaatlusest või on lugenud eesti keeles ilmunud raamatut „Kaugvaatluse Käsiraamatu esimest osa. TDS-meetod”. Samas on käesolev treeningu käsiraamat mõeldud huvi äratamiseks ka neile, kel pole mittemingisuguseid teadmisi kaugvaatlusest. Selle treeningu käsiraamatu läbilugejal, kel tekib huvi kaugvaatlust ka reaalselt kasutama õppida, soovitan hankida „Kaugvaatluse Käsiraamat. Esimene osa. TDS-meetod“. Kindlasti on kasulik lugeda mõlemit käsiraamatut, sest üks täiendab teist.Käsiraamatu esimesest, „TDS-meetodi“-osast leiate üldtutvustuse kaugvaatluse kohta ja detailse õpetuse etapiviisilise kaugvaatluse TDS-meetodi kasutamiseks. „Kaugvaatluse käsiraamat. TDS-meetod” ja „Koordinaatidel Põhineva Kaugvaatluse Treeningu Käsiraamat” on tõlgitud neile, kes ei valda piisavalt inglise keelt, kuid on siiski huvitatud kaugvaatlusest ja selle psühhoenergeetilise tehnoloogia õppimisest.Kaugvaatlus on inimese tajumisvõime pääseda ainuüksi mentaalseid vahendeid kasutades, ligi informatsioonile, mis on tõkestatud distantsi, varjestuse või ajaga.Enam kui 20 aasta jooksul toimunud uuringutele ja katsetele kulutati üle 20 miljoni dollari USA maksumaksjate raha. Selline tegevus toimus salastatud programmides, mis kandsid nimesid nagu GRILL FLAME, CENTER LANE, SUN STREAK, SCANATE, STAR GATE. Nende programmide ühe tulemusena töötati välja käesolev käsiraamat.
Raamat jutustab leiutistest, avastustest ja leiutajatest, mille ja kelle üle meie, eestlased vaieldamatult uhked oleme või mida me päris meie omaks peame. Olgu vaid mõned näiteks toodud: eeternarkoos (Nikolai Pirogov). AU-8 ja Desintegraator (Johannes Hint), Click and Grow nutikas taimekasvatuspott (Mattias Lepp), põletussalv (Arnold Seppo), kaksiktähtede kataloog (Jaan Einasto), minikaamera Minox (Walter Zapp), omailma mõiste (Jacob von Uexküll), müomeeter (Arved Vain), õ-täht (Otto Wilhelm Masing), tintinnabuli stiil (Arvo Pärt) jpm. Raamatust ei puudu loomulikult ka rukkileiva, kohukese ja kiikingu lood.
Õpik „Raadiotehnika alused“ on mõeldud eelkõige kõrgkooli esimese ja teise kursuse üliõpilastele, kuid on jõukohane ka teistele tehnika- huvilistele, kel tahtmist ja soovi raadiotehnika valdkonnaga tutvust teha. Raamatu autor on kauaaegne Eesti Lennuakadeemia õppejõud Jaak Umborg ning õpiku sisu tugineb ainekavale, mille alusel on professor Umborg lugenud raadiotehnika aluseid kõigi lennuakadeemia erialade üliõpilastele.Õpikut kirjutama ajendas asjaolu, et pikemat aega oli puudu eestikeelne raadiotehnika ülevaatlik käsitlus. Esimese eestikeelse raadiotehnika õpiku „Raadiotehnika õpperaamat“ väljaandmisest on möödunud juba rohkem kui 80 aastat. Selle koostasid insenerid Voldemar Issako ja Andres Kalmus ning see ilmus 1937. a. Teine ja kuni käesoleva aastani viimane eestikeelne koolidele mõeldud õpik – vene keelest tõlgitud N. M. Izjumovi „Raadiotehnika kursus“ – ilmus 1951. a. Originaalkeelne õpik oli mõeldud kasutamiseks sõjaväe sidespetsialistide koolitamisel.„Raadiotehnika alustes“ käsitletakse raadiotehnika valdkonna põhilisi teemasid, milleks on raadiolainete omadused ja nende levi, raadiosaatja ja vastuvõtja ehitus ja tööpõhimõtted. Selgitatakse olulisi raadioside küsimusi nagu raadiosignaali võimsuse bilanss, eri liiki antennid ja nende omadused, samuti erinevad modulatsiooni liigid. Käsitletakse probleeme, mis tekivad kõrgematel raadiosagedustel. Lisaks antakse ülevaade logaritmiliste suuruste ja skaalade kasutamisest raadiotehnikas.NB! Epub on loetav järgmiste rakendustega: iBooks, Google Play, Adobe Digital Editions, Calibre. See epub ei sobi lugemiseks lugerite ega nutitelefonide monitoridelt.
Tagasiside on oluline ja võimas juhtimisvahend, mis valel kasutamisel on hävitav, õigel aga võib imesid teha. “Selle raamatu puhul on tegemist näitega, et häid asju ei pea alati välismaalt otsima minema,“ märkis Veolia Keskkonnateenuste tegevjuht Argo Luude Kristel Jalaku uue raamatu “Tagasiside töötajate arendamisel” kohta. Kogenud juht, personalijuht, konsultant ja koolitaja Jalak käsitleb raamatus erinevaid tagasiside andmise vorme koos asjalike ning praktiliste näidete ja teoreetilise taustaga. See teeb raamatust sobiva abivahendi neile, kes alles planeerivad tagasiside protsesse rakendama asuda, ning on ka heaks mäluvärskenduseks neile, kes juba tagasiside andmise/saamise võlud endale selgeks teinud. Enamik juhte ja töötajaid nõustub sellega, et tagasiside on vajalik. Samas kurdavad inimesed sageli tagasiside nappuse üle. Ainus, mis on hullem kui halvasti antud tagasiside, on selle vähesus. Seega – tagasiside on oluline. Regulaarne tagasiside selle kohta, kuidas mul läheb, annab hea võimaluse areneda oma töös ja isiksusena. Tagasiside on kommunikatsioon inimeste vahel, mille abil me saame teada, kuidas me teisi inimesi või ümbritsevat maailma nende arvates mõjutame. Tagasiside abil saame kontrollida, kas me teeme seda, mida arvame end tegevat? Me pole alati teadlikud oma käitumisest, ka ei pruugi me tajuda seda, kuidas see teistele paista võib. Selles raamatus käsitletakse tagasisidet kui protsessi, mille käigus antakse inimesele teada, kuivõrd tema tegevus vastab – või ei vasta – kokkulepitud sooritusstandarditele, teiste inimeste ootustele või tulemuse saavutamiseks vajalikele tegevustele.
Понравилось, что мы предложили?