Книги, похожие на «Josemaria Escriva de Balaguer, Kui Kristus on möödumas»

Ivar Paulson (1922–1966) oli samuti üks neid andekaid noori eesti haritlasi, kes olude sunnil pidi võõrsile siirduma. Alustanud õpinguid Tartu Ülikoolis, jätkas ta neid Hamburgis ja Stockholmis, saavutades 1958 filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga Põhja-Euraasia rahvaste algelistest hingekujutelmadest. Gustav Ränga sõnul oli see “… nagu ukseks usundiajaloo külluslikku varakambrisse …”, kus ta jätkab uurimisi kuni oma ootamatu surmani 1966. Üheks tulemuseks oli ka käesolev teos (Stockholm, 1966), mis asetub Oskar Looritsa klassikalise “Eesti rahvausundi maailmavaate” ja nüüd ka Uku Masingu “Eesti usundi” kõrvale. Teose juhatab sisse üldusundilooline essee “Usust ja usundeist”, ulatuslik kirjanduse ülevaade peatub arusaadavalt aastal 1966. – Ei ole huvituseta sedagi teada, et Ivar Paulson avaldas 1951 ka luulekogu “Päikesele vastu”.

Viimase 100 aasta Eesti ühe mõjukaima teoloogi Elmar Salumaa (1908-1996) suurteos „Süstemaatilise teoloogia käsiraamat“ on ainulaadne Eesti usuteaduses ja kultuuriloos ning asendamatu leksikon teoloogiliste märksõnade seletamisel. 525 märksõnaartiklit, lühemaid ja pikemaid, loovad tervikliku teoloogiliste ja teoloogiaga haakuvate filosoofiliste teadmiste süsteemi, seletades ühtlasi mõistete päritolu ning ajaloolisi arengujooni kuni nüüdisaja seisukohtadeni. Elmar Salumaalt on ilmunud üle 200 monograafia, käsikirjalise uurimustöö ja tõlketeose ning nendele lisaks 30 köidet „Teoloogilist ajakirja“ aastatel 1969-1990. Salumaa käsikirjade väljaandmine trükistena sai alata aastaid hiljem, Eesti taasiseseisvumise järel. Aastatel 1991-1998 kirjastati „Filosoofia ajaloo“ köited. Mahukamatest teostest on ilmunud 2001. aastal piibliteaduslik „Matteuse rõõmusõnum“, 2008. aastal „Eesti mõtteloo“ sarjas „Evangeelium ja eetos“, 2010. aastal „Eesti mälu“ sarjas elulooraamat „Tiib pandud aastaile õlale“.

Tee tõelisele inimlikkusele on armastus, armastus loodu, looduse, muidugi ka teiste inimeste vastu. Tõeline inimlikkus on loobumine inimkesksusest, antropotsentrismist, see tähendab alandlikkust, leppimist vähesega, kasinust. Ka seda, et me ei häbene armastust, hellust, kaastunnet, olgu teiste inimeste, olgu muude elusolevuste vastu. Et me ei põlasta loomakaitsjaid, karusloomafarmide keelamise eest seisjaid, vaid pigem neid, kes inimliku edevuse hääks piinavad ja tapavad teisi elusolevusi. Inimene saab ära hoida ähvardavat katastroofi, mille märkidest entsüklikas on põhjalik ülevaade, tulles tagasi iseenda juurde. Mis tähendab tagasitulekut paljude nende väärtuste juurde, mida on kaks tuhat aastat õpetanud kristlus ja millest inimesed viimastel aegadel on ära pöördunud. Ja kõige suurem neist on armastus, nagu mõistis juba apostel Paulus.Kui inimestel ja meie planeedil on tulevikku, siis sünnib see seal, kus saavad kokku armastus ja tarkus, religioon ja teadus. Paljud asjad peavad muutma, kuid eelkõige peame muutuma meie – inimesed.

„Rebigu Allah välja tema selgroog ja raiugu tema aju kaheks ning pangu siis need mõlemad tagasi ja tehku seda uuesti ja uuesti. Aamen.“ Autorile osaks saanud “palve” Arvad, et tunned islamit? Peaaegu kõik, mida sa islamist ja ristisõdadest tead, on vale! • Muhammad ei jutlustanud rahu ja sallivust! Oma vaenlased lasi ta jõhkralt mõrvata. Oma jüngritele õpetas ta, et sõdima peab seni, kuni islami seadus kehtib ka mittemuslimite riikides. • Ristisõdade eesmärk oli enesekaitse! Tegu ei olnud eurooplaste jultunud rünnakuga süütute muslimite vastu, vaid hoopis hilinenud vastulöögiga sajandeid kestnud muslimite agressioonile. • Paljukiidetud islami kultuuri kuldajastu tõukejõuks olid mittemuslimid! • Euroopa võib XXI sajandi lõpuks olla islamiusku… Islamiekspert Robert Spencer on organisatsiooni Jihad Watch direktor ja Free Congress Foundationi kaastööline. Ta on kirjutanud üheksa islamiteemalist raamatut, teiste hulgas bestselleri “Kogu tõde Muhammadist: maailma kõige sallimatuma religiooni asutaja”. Oma poliitiliselt ebakorrektse stiili tõttu on tema elukoht salastatud.

Rooma-Katoliku kiriku juht paavst Franciscus andis välja erakorralise Halastuse aasta alguses intervjuuraamatu «Jumala nimi on Halastus», kus kirikupea vestleb Vatikani ajakirjaniku Andrea Torinelliga. Raamatus juhib Rooma Paavst tähelepanu kirikus äramärgitud Juubeliaasta sisule, kutsub üles armastuses pöörduma elule, rahule ja leppimisele ning seda läbi halastustegude. Paavsti selgitab läbi isikliku elukogemuse halastuse mõistet ning kutsub igat lugejat avama oma südame ust.Erilist tähelepanu pöörab paavst Franciscus meeleparanduse sakramendile, mis on esmatähtis kõigile katoliiklasele, et seada halastus ja armastus oma elu nurgakiviks. «Pangem meeleparanduse sakrament jälle kesmesse nõnda, et inimesed võiksid kogeda Jumala halastuse ülevust omal käel ja iga pihile mineja jaoks saab sellest tõelise sisemise rahu läte.»