Книги, похожие на «Monika Rahuoja-Vidman, Korter»

“Pilvelinnuste ajastu langus” viib lugeja haaravasse ja tempokalt arenevasse seiklusesse läbi erinevate fantastiliste paralleelmaailmade.

"Vaikiva metsa" järgÜlimalt intelligentne põnevik. – The TimesTana French on kindlasti viimase kümnendi kõige huvitavam, kõige olulisem krimikirjanik. – The Washington PostKuus kuud pärast viimast eriti rasket juurdlust on uurija Cassie Maddox Dublini mõrvarühmast lahkunud ega mõtlegi sinna naasta. Kuni tuleb pakiline telefonikõne ja ta kutsutakse viivitamatult Dublini lähistele kuriteopaika.Alles surnukeha nähes mõistab Cassie, miks teda sellise kiiruga kohale kutsuti. Mõrvatud noor naine on temaga äravahetamiseni sarnane. Eriti veider on aga see, et naise dokumendil seisab nimi Alexandra Madison, mida Cassie kasutas aastaid tagasi salaagendina. Korraga on uurijatel kaks ülesannet – selgitada välja tüdruku mõrvar, aga mis veelgi olulisem, teha kindlaks ohvri identiteet. Politseil ei ole aimugi, kes see tüdruk on ning Cassie endine ülemus otsustab kasutada ainukordset võimalust: saata Cassie salaagendina Lexie asemele, et meelitada mõrvar oma alustatud tööd lõpetama. Kui reaalsus ja fantaasia aga lootusetult ühte sulavad, ähvardab Cassiet oht end igaveseks kaotada.Tana Frenchi erakordselt õnnestunud debüütromaanile „Vaikiv mets” järgneb samavõrd köitev psühholoogiline põnevuslugu, millega ta tõestab veel kord, et kuulub praeguse aja parimate krimikirjanike hulka. „Peegelpilt” on teine osa Dublini mõrvarühma juhtumite sarjas, mille iga osa võtab fookusesse uue peategelase, kes on lugejale eelmisest osast küll tuttav, kuid pole täitnud keskset rolli. Tana French paneb „Peegelpildiga” kümnesse – see on täiuslikult komponeeritud. – Entertainment Weekly Ei ole täpne öelda, et Tana French on üks paremaid krimikirjanikke. Õigem oleks nimetada teda lihtsalt tõeliselt geniaalseks kirjanikuks. – Gillian Flynn

1950. aastate lõpus ei ole Daniel Sempere enam see väike poiss, kes avastas kord Unustatud Raamatute Surnuaia labürindis uidates raamatu, mis muutis kogu ta elukäiku. Ta ema Isabella surm on rebinud ta hinge haava, mida Danieli naine Bea ja vana sõber Fermín püüavad terveks ravida. Just siis, kui Danielile näib, et ta on ema surma saladuse lahenduse lävel, avaneb tema ees Franco režiimi võrgustik oma täies ulatuses – veelgi võikam ja süngem, kui ta oleks osanud arvata. Koos režiimi teenistusse sunnitud Aliciaga, kes on omal nahal sõja süngeid varje tunda saanud, tungib ta pimeduse südamesse, et tuua päevavalgele oma suguvõsa lugu, maksku mis maksab.Carlos Ruiz Zafón sündis 1964. aastal Barcelonas ning suri 2020. aastal Los Angeleses. Rahvusvahelise tuntuse tõi Zafónile 2001. aastal ilmunud romaan „Tuule vari”. Autori Barcelona-sarja kuuluvad veel „Ingli mäng” (2008), „Taeva vang” (2011) ja „Vaimude labürint” (2016), mis on „Unustatud Raamatute Surnuaia” tetraloogia neljas ja viimane osa. Eestikeelsena ilmub see viimane raamat kahes osas (esimene osa ilmus aastal 2019).

Te viibite kunstinäitusel, näete seal eksponeeritud aktimaale ning mõtlete, et oleks õige põnev teada maalidel kujutatud naistest nii üht kui ka teist. Raamatus „Mõned kummalised naised“ pakub kunstnik ja kirjanik Toomas Vint teile sellise erakordse võimaluse. 2014. aasta kevadel Haus Galeriis eksponeeritud aktimaalid hakkavad raamatus kõnelema ja iga naine jutustabki teile oma meeliköitva loo.Raamat sisaldab 16 juttu ning 16 värvireproduktsiooni Toomas Vindi maalidest.