Книги, похожие на «Max Landorff, Korraldaja»

Tüdruku nimi on Ellen Savinger ja ta on kolm nädalat kadunud olnud. Sam Berger kardab, et tüdruk on langenud sarimõrvari ohvriks, aga enamik tema kolleegidest Stockholmi politseis ei taha teda kuulda võtta – kuni laipa ei ole, ei ole ka kuritegu. Siis satub Sam kokku salapärase Nathalie Fredéniga, kes näib juhtumist üllatavalt palju teadvat. Päevavalgele tuleb lugu, mille peadpööritavalt käänulised harud on Sami eluga kokku põimunud. Äkitselt saab kütist jahisaak ja hämaral piirimaal ootab tõde, mida liiga paljud soovivad varjata.Arne Dahl on pseudonüüm, mille all kirjutab kriminaalromaane stockholmlane Jan Arnald. Tema töid on Rootsis, Saksamaal ja Taanis korduvalt pärjatud krimikirjanduse parima romaani auhinnaga. Eesti lugejale on ta tuttav romaanisarjaga Stockholmi kriminaalpolitsei eriüksusest, nõndanimetatud A-rühmast (raamatusarjas „Mirabilia“ on ilmunud 6 raamatut). Lisaks on Dahli sulest ilmunud neljast raamatust koosnev sari, mis räägib Euroopa rahvusvahelisest politseiüksusest Opcop.„Piirimaa” on esimene osa kolmandast sarjast, mille peategelasteks on uurijad Sam Berger ja Molly Blom. See tempokas ja kaasahaaravalt sugestiivne põnevik avab lugejale uue külje Dahli rikkalikus loomingus. Uue sarja raamatute tegevus väljub traditsioonilise politseitöö raamidest ning viib lugejad palju lähemale nii ohvritele kui ka mõrvaritele.„Piirimaa“ on juba tõusnud rahvusvaheliseks bestselleriks ja sellest on saanud Arne Dahli edukaim romaan. Saksamaal on müüdud enam kui 150 000 ja Rootsis enam kui 100 000 raamatut. „Säravalt robustne stiil ja kohutav tempo, see raamat haarab teid esimesest reast alates ja ei lase enam kunagi vabaks.”–Peter James„Kui krimikirjanduses oleks magistriõpe, siis „Piirimaa“ peaks olema selle kohustuslik kirjandus. Mitte ilmaasjata ei nimetanud Rootsi üks suuremaid päevalehti seda romaani kõigi aegade parimaks Rootsi kriminaalromaaniks.“–Geir Tangen

Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahisarja 13. köites on esindatud kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatud jutuvõistluse paremik. Kogumikku kuuluvad võistlustööd esindavad erinevaid ulmekirjanduse suundumusi, muuhulgas näeb ilmavalgust tõenäoliselt esimene omamaine ökoloogilise ulme valda kuuluv jutt (“Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi”), on esindatud heal tasemel intellektuaalne alternatiivajalugu (“Vastuoksa”). On kuldajahõngulist kosmilist eepikat (“See maailm on mulle!”), postapokalüptilist salapära (“Küljeluust ja lihast”) ja eripäraseid fantaasiamaailmu (“Meister ja õpipoiss”, “Aahe oma”). Kokkuvõttes annab jutuvõistluse parimate tööde kogumik hea pildi eesti värskeimast ulmest. Lisaks ilmub kogumikus žürii liikme Triinu Merese tagasivaade toimunud jutuvõistlusele.Kogumiku jutud:"Meister ja õpipoiss", Mann Loper"Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi", Heinrich Weinberg"Vastuoksa", Mehis Pihla"Aahe oma", Osvald Soobel"See maailm on mulle", Maniakkide Tänav"Küljeluust ja lihast", Tea Roosvald"Joroski öö", Andrei Samoldin"Must palee", Helen Käit"Varjutaimed", Piret Jaaks"Kuu kättemaks", Helen Käit"Ma ka ujun", Jüri Kallas

Lisann oli üheteistaastane, kui temast sai maailmakuulsa bändi Dreamblue tulihingeline fänn. Nüüd, kaheksateistaastaselt, otsustab ta osaleda Dreamblue maailmaturneel, järgnedes bändile üheksasse riiki ja käies kolmeteistkümnel kontserdil. Oma teekonnal tutvub ta paljude värvikate kaasfännidega, leiab nii sõpru kui ka vaenlasi, satub täbaratesse olukordadesse ja hakkab mitmeid asju nägema uue pilguga. Reisi lõpuni ei kaota Lisann lootust, et täitub tema suurim unistus – kohata oma ebajumalaid silmast silma ja öelda nendele, kui palju ta neid armastab. „Armastusega fännidelt” on noorteromaan, mis pakub sissevaadet fännikultuuri ja tutvustab paljudele raskesti mõistetavat kirge, mis ühendab fänne nende iidolitega.

Tõlkinud Kersti UntToimetanud Triin KaalepKujundanud Villu Koskaru440 lkKirjastus TänapäevSelles kogumikus on kohtunik Di juhtumid, mis varem ilmunud raamatutes “Hiina kullamõrvad” ning “Kohtunik Di töötab”.“Hiina kullamõrvad” toimub aastal 663, kui kohtunik Di otsustab Hiina pealinnast ümber asuda Penglai provintsi ringkonnakohtunikuks. Tema eelkäija sellel ametipostil, kohtunik Wang, on tapetud. Juba teel uude elukohta rünnatakse kohtunik Di saatjaskonda. Di asub lahendama mõrvalugu ning kohtub uurimise muuhulgas ärakaranud pruudi, filosoofi ja veidrate korealastega.Kogumiku teises pooles „Kohtunik Di töötab“ on kaheksa salapärast juhtumit. Muuhulgas uurib Di kahtlast enesetappu; pandimajapidaja, luuletaja ning akrobaadi mõrvu ja puutub kokku tatari sõdalastega. Raamatu lõppu on lisatud kõigi kohtunik Di juhtumite kronoloogia.Robert Hans van Gulik (1910-1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid. Peale selle, et tegu on kriminullide klassikaga, kirjeldavad kohtunik Di juhtumid värvikalt ja huvitavalt ka Vana-Hiina eluolu.

Ajakirjal Millennium on uued omanikud. Kurjad keeled räägivad, et Mikael Blomkvist on ajast maha jäänud ja ta kaalub koguni elukutsevahetust.Lisbeth Salander on rahutu. Ta osaleb pealtnäha põhjuseta häkkerirünnakus, võttes seejuures riske, mida ta tavaliselt hoolikalt väldib. See ei ole sugugi tema moodi.Ühel hilisõhtul helistab Blomkvistile Frans Balder, tehisintellekti uurimise juhtivteadlane. Balder ütleb, et tal on Ameerika luureteenistust puudutavat informatsiooni, mis võib muuta kogu maailma. Lisaks räägib ta oma kokkupuutest noore superhäkkeriga, kellel on teatud sarnasusi Blomkvistile hästi tuttava naisega.Mikael Blomkvistil tekib lootus kirjutada pommartikkel, mida niihästi tema kui ka Millennium hädasti vajavad. Lisbeth Salanderil on aga nagu tavaliselt oma tegevusplaan. On aeg, et Salanderi ja Blomkvisti teed taas ristuksid.456 lk