Книги, похожие на «Elly Griffiths, Koolmekohad»

Raamatu sündmustiku inspireerijaks on Djatlovi kuru sündmused, kus üheksa noort mägimatkajat salapärastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, kuid romaani põhirõhk on nii tolleaegse kui pisut hilisema Nõukogude eluolu kujutamisel, nähtuna väliseestlasest diplomaadi pilgu läbi.Igor Djatlovi juhitud üheksa matkajat lähevad Põhja-Uuralis mansi hõimu pühale Surnute Mäele ning hukkuvad külmas öös seni selgitamata asjaoludel. Mingi „jõud“ sunnib neid oma telgi seestpoolt katki lõikama ja kaljujärsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Kõik see huvitab väga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjääriks Nõukogude Venemaal.Jõudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tähtsa järelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma väljaarenemata psüühikaga noore inimese, kes ei taha alluda käskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sümboliks.

Taivo on vabakutseline ornitoloog, kel lisaks looduses viibimisele tuleb ka pikki tunde arvuti taga töötada. Abielukriisi tõttu väldib ta kodu, pealegi on hiljuti tema ellu ilmunud noor lindude vaatlemisest huvitatud naine. Teesalude pereelule see teadagi kasuks ei tule.Kevadel hakkavad toimuma sündmused, mis paljastavad mitmeid saladusi ka teiste linnuhuviliste tegevuses ja suhetes. Võimuvõitlus vaevu hingitsevas linnuklubis, hämarad lood metsas, vanade vaatluspäevikute vargus, kallaletungid maakodus ja segased juhtumised pankrannikul …Järjest kriminaalsemaks muutuvaid sündmusi asuvad uurima raamatutest „Jaanituli Käopesas” ja „Kuristik raiesmikul” juba tuttavaks saanud kriminaalpolitseinikud Marko Tammik ja Piret Velliste. Mõistatused küll lahendatakse, kuid mõndagi jääb veel varjatuks.Eet Tuule on varem avaldanud üheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” ja „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” ning „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus”, „Jaanituli Käopesas”, „Metsatalu saladused” (2018) ja „Kuristik raiesmikul” (2019).

Sinu silme ette on kogutud ühe aasta jagu eriskummalisi juhtumisi noore mehe elust. Selle aasta jooksul meenutatakse hea ja halva sõnaga eksnaisi ja eksämmasid. Kakeldakse naabritega ning vihatakse kehtivat rahasüsteemi. Loobutakse alkoholist ning elukaaslase petmisest. Maetakse kolm vanavanemat ning põletatakse maha uus kodu. Päris palju jõutakse selle üürikese 365 ööpäevaga.Mõnusat lugemist ja kaasaelamist!Sten Sang

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi söönud homaari“ on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.