Книги, похожие на «Margit Prantsus, Kommenteeritud juudi jutud. 70 tõestisündinud lugu»

Jutustus vene maadeuurijast Mikluhho-Maklaist (1846-1888), tema viibimisest Paapua Uus-Guineas ning sõbrunemisest kohalike paapuatega.

"Käesolev kogumik on teine köide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist köidet raamistavad autori broðüürid„Jõuluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Ühelt kaldalt teisele”, „Haigus võib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust esseistika þanris on hinnatud ülikõrgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavägi koosneb meestest. Nemad on üha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on küll nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva algupäraga mõtlejaid, neid, kes mehemõtte suurtes peajoontes söandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid üksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad võime olla, et meil siin väikesel maal on sündinud mõned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.– Jüri Talvet"

Norra on paljudele eestlastele feministlik ja pagulassõbralik heaoluühiskond, kus eesti kalevipojad käivad maju ehitamas. Minu kokkupuude Norraga on veidi teistsugune, läksin nimelt nautima ühte teist tükikest sellest heaolust – tasuta kõrgharidust – ja jäin kauemaks ringi vaatama. Haridus muudab inimest, nii muutusin ka mina. Maailmamajanduse hammasrattad olid jõudnud oma pöörlemises kohta, kus naftapumpamisel põhinev majandus ei olnud enam jätkusuutlik, ja nii muutus ka Norra. Tegime seda koos. Alguses jäises Arktikas ja hiljem vihmases Bergenis.Pistsin rinda kohaliku bürokraatiaga ja olin lummatud virmalistest, nägin ülikoolide auditooriume ja koristajate mopiruume, haiglat ja naftaplatvorme, õppisin, töötasin ja elasin koos norrakate ja poolakatega, pagulaste ja professoritega. Mõtlesin selle käigus palju ja kirjutasin ka. See raamat on pilguheit ühe inimese sisemaailma, nägemus sellest, kuidas üleharitud humanitaarist saab naftaplatvormi tööline.

See käsiraamat on soovitatav hankida neil, kel on algteadmised struktureeritud kaugvaatlusest või on lugenud eesti keeles ilmunud raamatut „Kaugvaatluse Käsiraamatu esimest osa. TDS-meetod”. Samas on käesolev treeningu käsiraamat mõeldud huvi äratamiseks ka neile, kel pole mittemingisuguseid teadmisi kaugvaatlusest. Selle treeningu käsiraamatu läbilugejal, kel tekib huvi kaugvaatlust ka reaalselt kasutama õppida, soovitan hankida „Kaugvaatluse Käsiraamat. Esimene osa. TDS-meetod“. Kindlasti on kasulik lugeda mõlemit käsiraamatut, sest üks täiendab teist.Käsiraamatu esimesest, „TDS-meetodi“-osast leiate üldtutvustuse kaugvaatluse kohta ja detailse õpetuse etapiviisilise kaugvaatluse TDS-meetodi kasutamiseks. „Kaugvaatluse käsiraamat. TDS-meetod” ja „Koordinaatidel Põhineva Kaugvaatluse Treeningu Käsiraamat” on tõlgitud neile, kes ei valda piisavalt inglise keelt, kuid on siiski huvitatud kaugvaatlusest ja selle psühhoenergeetilise tehnoloogia õppimisest.Kaugvaatlus on inimese tajumisvõime pääseda ainuüksi mentaalseid vahendeid kasutades, ligi informatsioonile, mis on tõkestatud distantsi, varjestuse või ajaga.Enam kui 20 aasta jooksul toimunud uuringutele ja katsetele kulutati üle 20 miljoni dollari USA maksumaksjate raha. Selline tegevus toimus salastatud programmides, mis kandsid nimesid nagu GRILL FLAME, CENTER LANE, SUN STREAK, SCANATE, STAR GATE. Nende programmide ühe tulemusena töötati välja käesolev käsiraamat.

Mida tähendab olla tänapäeval indiaanlane? Päriselt, mitte mängult. Mängus jooksevad indiaanlased, suled peas, põlislaanes ringi ja peavad jahti. Päris toba indiaanlastel ei ole aga ei uhkeid rüüsid, sulekroone ega šamaanivõimeid. Nad elavad Argentina ja Paraguay piiril ning neid pole kellegi jaoks olemas. Nagu ka ülejäänud kaht miljonit Argentina indiaanlast.Toba on porine kvartal ilmetus piirilinnas. See on paik, kus loojangutaevas kumab tossavate prügikastide kohal vikerkaarevärvides. See on paik, kus laste säravad šokolaadisilmad ja kavalad muiged hetkega hingetuks võtavad.Pidin minema Lõuna-Ameerika unustatud väikelinna vabatahtlikuks, et taasavastada rõõm, millega lapsed maailma vaatavad. Toba on minu jaoks imedeilm, kus trööstitu reaalsus ligimesearmastuse maagiast kunagi jagu ei saa. Elu Tobas õpetab, et päris indiaanlaseks olemine ei tähenda sulgi ja püstkodasid, vaid kogukonda, koostööd ja jagamist.Mirjam Johannes