Книги, похожие на «Ivo Remmelg, Kes on tõeline juht?»

New York Timesi ja Wall Street Journali bestseller!Elu prožektorite all on karm, eriti veel segastel ning kiiretel aegadel. Rinda tuleb pista lõputute kriiside, tarbetu müra ja väsimatute „heasoovijatega“. Et sellest piinavast seisust vähegi väärikalt väljuda, tekib paljudel kange kiusatus raudse maski taha pageda. Raamatu „Julgege juhtida“ autor Brené Brown leiab, et meie keskel toimetab liiga palju neid, kes juhivad hirmu ning haiget tegemise pinnalt. Browni unistuseks on pärandada oma lastele maailm, mida juhivad julged. Kui aga ise oma käiseid üles ei kääri, pole põhjust teistelegi küsivalt otsa vaadata. Nii sündiski raamat, mis autorit tsiteerides räägib praktilises, jamavabas ja lihtsasti kasutatavas võtmes sellest, mis teeb ühest keskpärasest tegelasest särava liidri. Olgu lisatud, et juhina ei käsitle ta mitte üksnes neid, kelle visiitkaart seda kinnitab, vaid igaüht, kes võtab vastutust leida inimestes ja protsessides potentsiaali ning on valmis neid ka arendama. Raamatu selgrooks on sadadest organisatsioonidest saadud kogemus ning põhjalik, pea kahe aastakümne pikkune uurimistöö, mille keskseks küsimuseks oli: mis vajab senises juhtimisviisis muutmist, et olla keerukas ja kiiresti muutuvas keskkonnas edukas? Tippjuhtide vastustest selgus, et me vajame julgemaid juhte ja südikamat kultuuri. Uuringust koorus välja seegi, et tegelikult kogeb enamus julgeid juhte regulaarselt mitut tüüpi hirmu, mistõttu ei saa see olla veel takistuseks, et olla julge. Tegelikuks kurja juureks on hoopis viis, kuidas me hirmudele reageerime. Brown väidab, et kõigi nende aastate jooksul pole ta kordagi kohanud julget juhti, kes poleks pettumust, läbikukkumist ja südamevalu tundnud. Julguse kasvatamise põhioskuseks peab ta tahtmist ja võimet olla haavatav. Vaid siis on võimalik rakendada kolme ülejäänut – oskust oma väärtuste järgi elada, usaldada ning taas jalgele tõusta. Oskus olla julge ei saa kunagi olla suurem haavatavuse taluvusest. Just nende nelja õpitava, analüüsitava ning mõõdetava oskuse abil saab teha suuri tegusid. Märksa suuremaid kui hirmuga.

Selle raamatu eesmärk on muuta raha ja inimese majandustegevus sama pühaks kui kõik teised asjad meie universumis.Me peame raha rüvetatuks ja põhjusega. Kui maailmas on miski püha, siis igatahes mitte raha. Raha tundub olevat iga kaalumist väärt sotsiaalse või poliitilise reformi vaenlane, sest korporatiivne võim kujundab seadusi iseenda kasumi suurendamist silmas pidades. Paistab, et raha hävitab meie planeeti, sest röövkasutame oma lõppematu ahnuse rahuldamiseks ookeani, metsa ja pinnast.Autor CHARL EISENSTEIN on lõpetanud Yale'i ülikooli matemaatika ja filosoofia erialal. Ta kirjutab eelkõige tsivilisatsioonist, teadvusest, rahast ja inimkultuuri evolutsioonist.

Äsja ilmunud uuendatud trükki on täiendatud kõige uuema ja asjakohasema infoga.Aktsiatega rikkaks saamise õpik 2.0 on eelmisest versioonist ligi poole paksem!Siit raamatust saad teada kuidas:Osta ja müüa aktsiaidLuua endale kasvav dividendituluAnalüüsida ettevõtteid ja aktsiaidInvesteerida passiivseltKasutada võimenduslaenu ja optsiooneValida kasvuaktsiaidSaadud õppetundidest õppust võttaKoroona-aja börsikrahhi mõjudest üle tullaInvesteerivad Eesti nimekaimad investoridEnamasti räägitakse aktsiatest ja börsist just kauplemise ja spekuleerimise võtmes. Kui Sa pole varem sellest teemast midagi kuulnud, siis tundub see ilmselt keeruline, ohtlik ja midagi kättesaamatut. Minu eesmärk on seda suhtumist muuta ja Sulle näidata, et tänu aktsiaturule on meil kõigil võimalik saada omanikeks. Ja et see on lihtsam ja turvalisem kui töökoha otsimine või hoidmine.1999. aasta alguses ostsin keskkooliõpilasena oma elu esimesed aktsiad. Ligi 20 aastat hiljem toodab minu aktsiaportfell piisavalt dividenditulu, et saan sellega oma igapäevased elamiskulud kaetud. Olen teinud vahepeal sadu ja sadu tehinguid, kogenud suuri võite ja kibedaid kaotusi. Olen investeerinud ettevõtetesse, mille väärtus on kümnekordistunud ja olen ka kogu investeeringu kaotanud.Ajaga olen mõistnud, et edukas investor ei pea jälgima igapäevaselt uudiseid või tegema kümneid tehinguid päevas. Edu saadab eelkõige pikaajalisi investoreid, kes jälgivad lihtsaid reegleid ega mõtle üle. Kõige olulisem on alustada ja oma raha tööle panna. Sellest käesolevas raamatus juttu tulebki!Lugejate tagasiside eelmisele trükile:“Kui see on sinu esimene raamat investeerimise kohta, siis sa tegid õige valiku. Raamatus on palju näpunäiteid alustamiseks ja ideid oma strateegia jaoks.”“Mitmekülgne ja hea sissejuhatus aktsiamaailma. Lihtne lugemine. Puudutab selle eri valdkondi ühtlaselt ja kompaktselt, andes rikkaliku ülevaate kõigest mida ühel algajal võiks teada minna. Lisaks leiab raamatust rohkelt õpetlikke ja inspireerivaid näiteid elust enesest (peamiselt Eesti investorite lood) ning edasisi lugemissoovitusi, kui on kellelgi plaan süvitsi minna.”“Ma ei ole veel aktsiatesse investeerima hakanud aga nüüd ma vähemalt tean kuidas sellega alustada.”

Kiire elutempo sunnib meid ühel hetkel otsima lahendust, mis aitaks taastada ja hoida kontrolli oma töö ja isikliku elu üle. Heaks abimeheks sealjuures on raamat Praktiline ajajuhtimine, mis jagab põhjalikku ja kasulikku infot ajajuhtimise teemal. Raamatu autoriks on kogenud koolitaja Ardo Reinsalu, kelle poolt raamatusse kogutud ajajuhtimise reeglid on lihtsas ja selges keeles, homoorika alatooni ja ilmekate näidetega kirja pandud. Raamat ei tee lugejale ettekirjutusi vaid laseb igaühel leida just temale sobiva ajajuhtimise viisi. Autori väitel võimaldab ajajuhtimine tegeleda õigemate asjadega ja olla efektiivsem, lisaks aitab see liikluseeskiri määrata prioriteete ja valida sadade sissetulevate tegevuste seast välja just need õiged, mis viivad meid lähemale meie pikaajalistele eesmärkidele.

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni.Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.