Книги, похожие на «Brandon Sanderson, Kättemaksjad 1: Terassüda»

Kolm õde sõidavad elus esmakordselt ilma vanemateta reisile. Esialgsete ilusate plaanide kiuste tabab tüdrukuid seal üks äpardus teise järel. “Mustlasplikad” räägib suurlinnast läbi 13-aastase tüdruku silmade, üllatustest ja avastustest, veidi ka hirmudest ja nendega võitlemisest, eelkõige aga sellest, kuidas rahuliku meele säilitamine ja julge pealehakkamine suudavad tihti päästa ka kõige keerukamatest olukordadest. Ketlin Priilinna “Mustlasplikad” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.

Sellest ajast saadik, kui Ivy Pocketi kätte sattus Kellateemant, on teda taga aetud, haneks tõmmatud, ära röövitud, luku taha pandud ja antud lapsendamiseks tõeliselt kohutavatele kasuvanematele. Õnneks aga maandub Ivy Pocket alati jalgadele, sest tema vaist töötab sama hästi kui hirmunud kaslasel. Pihus Kellateemant, tormab ta päästma oma parimat sõpra Rebeccat, keda hoitakse paralleelmaailmas vangis. Kuid Ivy Pocket on jäänud haigeks, teda ajab kõikjal taga üks valge ülikonnaga mees ja Butterfieldidel näib olevat taas kuri plaan ta luku taha panna. Ivy Pocket on kindel, et paari triki ja meisterliku maskeeringu abil õnnestub tal vaenlaste eest piisavalt kaua kõrvale põigata, et saada hakkama maailma kõige hulljulgema päästeoperatsiooniga.

Hoolikalt varjatud perekonnaprobleemid tõukavad 14-aastase Anni tormiliste sündmuste keerisesse, mille keskel ta peab ise oma elupõhimõtetes selgusele jõudma, abiks vaid tema ema omaaegset punkarielu kirjeldav vana päevik. Raamatul 2000. aasta algupäraste noortejutustuste konkursi peapreemia, 2002. aastal Nukitsa konkursi 2. koht, 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominent, 2008. aastal Lätis parima tõlkelasteraamatu preemia. Alates 2004. aastast on see ka Eesti koolide õppekavades.

Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda…„Morten, Emilie ja kadunud maailmad” on mõtteline järg raamatule „Maarius, maagia ja libahunt Liisi”, mis on valitud 25 kaunima Eesti raamatu hulka ning Müncheni laste- ja noorteraamatukogu kataloogi White Raven. Tegelased ja tegevuspaik on erinevad, kuid samamoodi nagu „Maariuses”, põimuvad ka „Mortenis” noorte igapäevaelu ja -suhted folkloorist tuntud müstiliste tegelaste ja olukordadega.

„Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kümme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”„Üheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.