Книги, похожие на «Brandon Sanderson, Kättemaksjad 1: Terassüda»

Kolm kuud tagasi, ühel maikuu pühapäeva pärastlõunal veidi pärast kella viit ma surin. Olin totaalselt kutu. Proovige seda ette kujutada – kiiremini kui silmapilgutus oled sa pildilt kadunud. Ma polnud siiski päriselt surnud – laipa polnud. Ma surin teistsugust surma …Robert ei tea enam, mida teha. Pärast seda, kui keegi on kasutanud tema mobiili ja postitanud tema nime alt internetti siivutu pildi klassikaaslastest, põlgab teda terve klass ja ka parimad sõbrad pööravad talle selja. Tal ei õnnestu kuidagi oma süütust tõestada, sest keegi ei usu teda, ka vanemad ega politsei mitte. Asi väljub kiiresti kontrolli alt ja põhjustab vägivalla- ja vihkamislaine, millega Robertil on üha raskem toime tulla.Samast sarjast: Ulrieke Ruwisch „Laigid on kogu su elu“

Miljon punkti sellele hingematvalt kaunile romaanile! – GoodreadsEmily Henry „Miljon Juunit” on lüüriline lugu, mis kompab maagilise realismi piire ning viib lugeja eriskummalisse maailma, mis on meie maailmaga palju sarnasem, kui pealtnäha paistab. Kahe vaenujalal oleva perekonna loo kaudu jutustab Henry meile mälu ja mälestuste suhtelisusest, sõprusest ja ustavusest, ning sellest, kuidas vahel võib tõde osutuda petlikuks ja võimatu võimalikuks. See suurepärane romaan on nagu „Romeo ja Julia” ning „Sada aastat üksildust” ühes raamatus – lugu kahe vaenujalal perekonna võsukestest, kes teineteisesse armuvad, kui üritavad paljastada tõde kummalise maagia ja hirmsa needuse kohta, mis nende perekondi juba mitmendat põlve kimbutab.O’Donnellitel ja Angertitel on nende kodulinnas Five Fingersis müütiline kuulsus. Ometi ei seleta ükski linnas ringlevatest lugudest seda, millest sajandivanune vaen kahe perekonna vahel alguse sai.Kogu oma teadliku elu on Jack „June” O’Donnell pidanud järgima vaid üht reeglit: hoia eemale Angertitest. Jutul lõpp. Ta pole kordagi mõelnud, miks tema kadunud isa Angerteid nii väga vihkas. Aga kui Saul Angert pärast kolme salapärast eemalveedetud aastat koju naaseb, ei õnnestu June’il teda kuidagi vältida. Ning peagi avastab June, et ei vihkagi seda sarkastilist poissi nii palju nagu peaks.June lööb kahtlema kõiges, mida siiani oma perekonna ja jumaldatud isa kohta teadis, ning ta peab otsustama, kas temal – ja kõigil teistel enne teda elanud O’Donnellitel – on viimaks kätte jõudnud aeg minevikust lahti lasta.„See raamat on kui sädelev kalliskivi, mille poeetiline keel ja erakordne jutuvestmisoskus liigutasid mind südame põhjani.” – BuzzFeed„Tõeline kingitus lugejate kujutlusvõimele…” – Booklist„See lugu jääb teid kummitama nagu sulgjas vaim, hõljudes teiega kaasa veel kaua pärast raamatu käest panemist.” – Moïra Fowley-Doyle„[June’i] side tema lahkunud isaga, eriti tema püüe säilitada isa mälestust ja pärandit, üritades samas leida ka omaenda teed, on imekaunilt kirja pandud. Henry kirjutamisstiil on külluslik ja tabab hingekeeli, see lisab mõõdet juba niigi dünaamilisele loole.” – Publisher’s Weekly„Väga originaalne ja samas südant lõhestav… olge valmis poetama paar pisarat.” – RT Book Reviews„Henry võtab Shakespeare’i tragöödia Romeost ja Juliast ning muudab selle tänapäevaseks armastuslooks, kus ei puudu ka omapärane kummituslik element… Täiuslik valik neile noortele, kes otsivad raamatutest romantikat, sõprust ja maagiat.” – School Library Journal„Romaani peamine teema on üdini realistlik, tuletades lugejale meelde, et mälu on üks keeruline asi ja suur osa meie identiteedist kujuneb just nende suurte ja väikeste lugude mõjul, mida iseendale räägime.” – BCCB„Üleloomulik ja liigutav lugu sellest, kuidas lein võib mälestusi muuta ning kuidas meist maha jääv pärand koosneb tihti vaid hetkedest ja südametuksetest. Henry kirjutamisstiil on nagu nuga öös – ootamatu ja terav.” – Roshani Chokshi„„Miljon Juunit” on peenekoeline, kummaline, ekstaatiline ja lummav. Emily Henry stiili puhas poeesia ja originaalsus ei võta teid hingetuks – te annate oma hinge ära vabatahtlikult.” – Jeff Zentner

Jõuludeni on jäänud neliteist päeva. Amber Brown teeb ettevalmistusi nii nagu tavaliselt. Talle meeldivad pühad ja kõik mis sellega seotud: kingituste hankimine, pakkimine ja avamine. Aga sel aastal tuleb jõuluaeg Amberi perre koos suurte muutustega. Tema isa on välismaalt tagasi ja üürib Amberi ja ema kodu lähedale korteri. Vanemad jagavad tema hooldusõigust. Paraku ei saa Amber varsti enam aru, kelle oma ta on. Talle tundub, et pool temast kuulub emale ja pool isale. Ta nagu ei olekski enam tema ise.Vanemad on paljudes asjades eriarvamusel. Ema ei luba Amberil kõrvadesse auke teha, isa ei tea sellest aga midagi. Ja nüüd otsustab tüdruk ise, kuidas tegutseda. Kõrvad peaksid ju ometigi temale endale kuuluma!?Paula Danziger (1944–2004) oli Ameerika kirjanik, kes kirjutas üle kolmekümne raamatu nii lastele kui ka noortele. Amber Brown on tema realistlike lastejuttude sarja peategelane. Ladusad ja humoorikad lood räägivad algklassides õppiva Amberi elust, tema suhetest sõprade ja vanematega.AVITAmiini sarja raamatud sobivad lugemiseks alates 8. eluaastast.

Hando on äsja keskkooli lõpetanud tavaline noormees. Või siis mitte päris tavaline. Aga selles eas on ju kõik pisut erinevad. Laheda elukoha otsingutel ülikoolilinnas jõuab juurahuviline poiss koos sõpradega majani, mis peidab endas üht õudset saladust.„Punk ei ole surnud” autori Hugo Vaheri teine noorsooromaan räägib tühjana seisnud maja hõivanud hakkajatest noortest, kes vaatamata oma vanusele ise oma elu korraldamisega suurepäraselt hakkama saavad. See on jutustus suvest ja sõpradest, hoolimisest ja armastamisest, ei puudu ka tubli annus närvikõdi. Tegu on noorteromaanikonkursil ära märgitud tööga.