Книги, похожие на «Eero Lattu, Kaitstud Eesti»

Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „VennadKaramazovid” (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades.Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. FjodorKaramazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval.Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on tasuuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kesusub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljošaunistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamiseühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovisohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel elluIvani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatutevastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest,millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus jalunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uuetõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm(1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu kaDostojevski teoseid. Romaan „Vennad Karamazovid” ilmub kahes köites.

Raamatu „Üks meist valetab“ autori uus tuline põnevik, milles „Tõde või tegu“ osutub surmavaks mänguks.Karen M. McManuse uus põnevik viib meid tagasi Bayview’ keskkooli. Romaanis „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödas poolteist aastat. Nüüd on keegi käima lükanud mängu „Tõde või tegu“. See mäng aga ei ole tavapärane, selles kehtivad uued reeglid. Kui mängija valib tõe, on tema kõige süngemad saladused varsti kõigile teada. Kui ta aga otsustab teo kasuks, on ta peagi vastamisi ohu või isegi surmaga. Bayview’ tarmukad teismelised peavad mängualgataja leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja …No kuule, Bayview, sa tead, et oled seda igatsenud.Tere tulemast tagasi Bayview’ keskkooli! Raamatus „Üks meist valetab“ kirjeldatud sündmustest on möödunud poolteist aastat ja noored on oma eluga edasi läinud. Pärast Simoni surma on paljud proovinud tema asemele astuda, kuid keegi pole kuulujuttude levitamisel samavõrra edukas olnud. Kuni praeguseni.Nüüd on alanud mäng, mis ei vaja tutvustamist ‒ „Tõde või tegu“. Kuid see mäng ei ole kaugeltki tavapärane. See mäng on surmatoov. Kui valid tõe, võidakse paljastada sinu kõige süngemad saladused. Alati vali tegu, manitseb ka salapärane mängulooja ise. Paraku võib teoga nõustumine olla ohtlik ja tuua kaasa koguni surma. ÜKS MEIST ON JÄRGMINEKes on see Tundmatu selle mängu taga? Bayview’ teismelised peavad tema leidmiseks taas koos tegutsema, enne kui on liiga hilja … Tikk-takk …Karen M. McManuse närvekõditavas põnevikus kohtub lugeja romaanist „Üks meist valetab“ (2019) juba tuttavate tegelastega. Eesti keeles on ilmunud ka McManuse teos „Kaks suudavad saladust hoida“ (2019).

Brasiillanna Clarice Lispector (1920–1977) on XX sajandi võimsaim Ladina-Ameerika naiskirjanik, kelle kohta on öeldud, et ta nägi välja nagu Marlene Dietrich ja kirjutas nagu Virginia Woolf. Seal, kus on kahvatu näoga hetked, oimetud seinad, kus hämarad ruumid lainetavad minestuse äärel, hägused asjad kiiguvad toanurkades, kuhu langeb kinnisilmi udu – see on paik, kuhu Brasiilia üks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, Clarice Lispector, oma lugeja viib. Romaani peategelase, isepäise Joana metsik süda aimdub tema sisekaemusest ning tundmustest, mida ümbritsevad inimesed ja elusündmused temas tüdrukupõlve, armumise ja abielu jooksul äratavad. Tundmatu 23-aastase noore naise avaldatud romaan tekitas ilmudes oma uudse ja väga isikupärase stiiliga tõelist sensatsiooni ning andis kirjanikule hüüdnime Orkaan Clarice.Lispector sündis Lääne-Ukrainas, kuid juutide massilise tagakiusamise tõttu oli perekond sunnitud põgenema ning emigreerus Brasiiliasse, kui Clarice oli kaheaastane. Tema tuntumate teoste seas on novellikogumik „Peresidemed”, romaan „G.H. passioon” ning veidi enne surma ilmunud „Tähetund”. Kirjanik loob oma teostes unenäolise maailma täis ähma, tavatuid võrdlusi, segaseid sõnu; aeg on segi paisatud, asjad ja tegelased ilmuvad ootamatult, muudavad kuju, moonduvad ja segunevad üksteise sisse. Juba esikteoses „Metsiku südame ligi” (Perto do coração selvagem, 1943) on esindatud Lispectori loomingu eriomased jooned: kiretu sisekaemus, argisuse analüüs, õõvastav neutraalsus, poeetiline ja võõrastav keelekasutus.

Raamat räägib autori perekonna saatusest.„Sinised õunad“, nagu ka triloogia eelmised osad „Tuulekülv“ (2011) ja „Umbtaevas“ (2015, mõlemad kirjastuselt Varrak) kirjeldab Tapperite suguvõsa läbielamisi. 1944. aasta metsik septembritorm jättis Endriku ja Maarja koos lastega Läänemaa väiksesse rannakülla. Siitsamast algabki perekonna Kolgata tee läbi sõjast muserdatud maa. See on lugu meeleheitlikust põgenemisest, võitlusest ellujäämise eest, suurtest hirmudest; lapsepõlvest, kuhu alati mahub seiklusi ja väikesi rõõme, olgu aeg milline tahes. Kartus, et tema poliitiline tegevus Eesti Vabariigi riigivolikogu liikmena ja saksaaegne ametikoht majandusdirektooriumis võivad lähedastele ohtlikuks osutuda, sunnib Endrikut pere juurest lahkuma ja põranda alla minema. Tal tuleb perekonnast eemal viibida kaksteist pikka aastat, samal ajal kui NKVD ikka veel tema jälgi ajab. Kõik need aastad rändavad Maarja, pere neli last ning Endriku ema ja õed ühest Eestimaa paigast teise, püüdes võimalikult vähe tähelepanu äratada. Kust võtab väike habras Maarja hingejõu, et toime tulla üle jõu käiva töö, nälja, väsimuse ja pideva hirmuga? Võib-olla ammutab ta jõudu headelt inimestelt, keda oma rännakul kohtab; võib-olla aitab teda unistus leida jälle oma tilluke kodu, kus saaks koos perega vabalt ja hirmuta elada. Sest unistamist ei saa keegi keelata, unistada võib kas või sinistest õuntest.