Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Gerda Kroom (koostaja), Head ärikombed. Lihtne ametietikett ja käitumisjuhised»
Kuidas muudab tehnika areng meie elu ja äritegevust ning kuidas sellega sammu pidada? Rahvusvaheliselt tunnustatud autoriteedid Andrew McAfee ja Erik Brynjolfsson selgitavad oma teises raamatus, millises suunas areneb maailma ettevõtlus uuenenud tehnika ajastul ja kuidas see muudab inimeste elu.Masinad on mõõtmatult lihtsustanud meie elu ja tööd, täites hetkega ülesandeid, mis vajasid varem palju inimesi ja arvukaid töötunde. Kohe on käes ka see aeg, kui masinad suudavad mõelda ja otsustada ‒ kohati pareminigi kui inimesed.Platvormid on kujundanud äri enneolematuks. Maailma populaarseim meediaomanik Facebook ei loo ise sisu, suurima väärtusega jaemüüjal Alibabal endal ei ole ladusid ja suurim majutusteenuse osutaja Airbnb ei oma kinnisvara.Inimesed selle raamatu pealkirjas tähistavad meid. Meie loome sisu sotsiaalmeedias, üürime välja korterit, pakume isikliku autoga sõiduteenust, toetame innovatsiooni- või kultuuriprojekte … Meie käsutuses on tehnika, mis on võimsam kui kunagi varem. Ja rohkem kui kunagi varem on meil vaja teadvustada, mida me väärtustame ja mida soovime. Meie enda ja kogu ühiskonna edu ning heaolu nimel peaksime mõtlema mitte sellele, mida tehnika meiega teeb, vaid sellele, mida me ise tahame tehnikaga peale hakata.MIT Sloani ärijuhtimise kooli juhtivteadur Andrew McAfee ja professor Erik Brynjolfsson kirjutavad selgelt ja tabavalt tehisintellektist, suurandmetest ja jagamismajandusest, olukorda siiski liigselt lihtsustamata. Raamat on teenäitajaks sellistegi firmade juhtidele, kelle ettevõtted on veel esirinnast kaugel, aga vajaksid arusaadavat ülevaadet tehnika arengusuundumustest, mis võib-olla pole ‒ veel ‒ nendeni jõudnud.
Selle raamatu eesmärk on muuta raha ja inimese majandustegevus sama pühaks kui kõik teised asjad meie universumis.Me peame raha rüvetatuks ja põhjusega. Kui maailmas on miski püha, siis igatahes mitte raha. Raha tundub olevat iga kaalumist väärt sotsiaalse või poliitilise reformi vaenlane, sest korporatiivne võim kujundab seadusi iseenda kasumi suurendamist silmas pidades. Paistab, et raha hävitab meie planeeti, sest röövkasutame oma lõppematu ahnuse rahuldamiseks ookeani, metsa ja pinnast.Autor CHARL EISENSTEIN on lõpetanud Yale'i ülikooli matemaatika ja filosoofia erialal. Ta kirjutab eelkõige tsivilisatsioonist, teadvusest, rahast ja inimkultuuri evolutsioonist.
2008. aastal laastas Eestit majanduskriis, tuues kaasa rekordkõrged laenuintressid, töökohtade kaotused ja sissetulekute vähenemise. Olin selleks ajaks lõpetanud 2 kõrgkooli. Mul oli “taskus” diplom õigusteaduses ning bakalaureusekraad ettevõtluses ja ärijuhtimises. Olin aastaid olnud pühendunud palgatöötaja, kelle jaoks töökoht oli olulisem kui tervis, suhted või pere. Seetõttu tuli ka minu jaoks ootamatuna nii töökoha kaotus kui selgusehetk, et minu väärtus palgatöötajana tööjõuturul ei suuda katta majandustõusu tingimustes kogutud kohustusi. Leidsin väljapääsu ettevõtlusest, asutades oma esimese ettevõtte 2008. aastal ja luues võimaluse sissetulekute suurendamiseks – hakkasin ettevõtjaks palgatöö kõrvalt.2017. aasta mais loobusin palgatööst ja karjäärist finantssektoris. Palgatööst loobumine oli pikalt ette planeeritud ja kaalutletud otsus, kuna jõudsin palgatööl punkti, kus ei leidnud enam vastust küsimusele, millist väärtust ma loon. Lõputud koosolekud, aruanded ja tulekahjude kustutamine oli väärtuse loomise lükanud tagaplaanile. Midagi oli vaja muuta.Julge unistada, oska tegutseda!
Kiire elutempo sunnib meid ühel hetkel otsima lahendust, mis aitaks taastada ja hoida kontrolli oma töö ja isikliku elu üle. Heaks abimeheks sealjuures on raamat Praktiline ajajuhtimine, mis jagab põhjalikku ja kasulikku infot ajajuhtimise teemal. Raamatu autoriks on kogenud koolitaja Ardo Reinsalu, kelle poolt raamatusse kogutud ajajuhtimise reeglid on lihtsas ja selges keeles, homoorika alatooni ja ilmekate näidetega kirja pandud. Raamat ei tee lugejale ettekirjutusi vaid laseb igaühel leida just temale sobiva ajajuhtimise viisi. Autori väitel võimaldab ajajuhtimine tegeleda õigemate asjadega ja olla efektiivsem, lisaks aitab see liikluseeskiri määrata prioriteete ja valida sadade sissetulevate tegevuste seast välja just need õiged, mis viivad meid lähemale meie pikaajalistele eesmärkidele.
New York Timesi ja Wall Street Journali bestseller!Elu prožektorite all on karm, eriti veel segastel ning kiiretel aegadel. Rinda tuleb pista lõputute kriiside, tarbetu müra ja väsimatute „heasoovijatega“. Et sellest piinavast seisust vähegi väärikalt väljuda, tekib paljudel kange kiusatus raudse maski taha pageda. Raamatu „Julgege juhtida“ autor Brené Brown leiab, et meie keskel toimetab liiga palju neid, kes juhivad hirmu ning haiget tegemise pinnalt. Browni unistuseks on pärandada oma lastele maailm, mida juhivad julged. Kui aga ise oma käiseid üles ei kääri, pole põhjust teistelegi küsivalt otsa vaadata. Nii sündiski raamat, mis autorit tsiteerides räägib praktilises, jamavabas ja lihtsasti kasutatavas võtmes sellest, mis teeb ühest keskpärasest tegelasest särava liidri. Olgu lisatud, et juhina ei käsitle ta mitte üksnes neid, kelle visiitkaart seda kinnitab, vaid igaüht, kes võtab vastutust leida inimestes ja protsessides potentsiaali ning on valmis neid ka arendama. Raamatu selgrooks on sadadest organisatsioonidest saadud kogemus ning põhjalik, pea kahe aastakümne pikkune uurimistöö, mille keskseks küsimuseks oli: mis vajab senises juhtimisviisis muutmist, et olla keerukas ja kiiresti muutuvas keskkonnas edukas? Tippjuhtide vastustest selgus, et me vajame julgemaid juhte ja südikamat kultuuri. Uuringust koorus välja seegi, et tegelikult kogeb enamus julgeid juhte regulaarselt mitut tüüpi hirmu, mistõttu ei saa see olla veel takistuseks, et olla julge. Tegelikuks kurja juureks on hoopis viis, kuidas me hirmudele reageerime. Brown väidab, et kõigi nende aastate jooksul pole ta kordagi kohanud julget juhti, kes poleks pettumust, läbikukkumist ja südamevalu tundnud. Julguse kasvatamise põhioskuseks peab ta tahtmist ja võimet olla haavatav. Vaid siis on võimalik rakendada kolme ülejäänut – oskust oma väärtuste järgi elada, usaldada ning taas jalgele tõusta. Oskus olla julge ei saa kunagi olla suurem haavatavuse taluvusest. Just nende nelja õpitava, analüüsitava ning mõõdetava oskuse abil saab teha suuri tegusid. Märksa suuremaid kui hirmuga.
Понравилось, что мы предложили?