Книги, похожие на «Sirle Truuts, Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt»

Ettevõtjana sul tuleb igal juhul oma numbrite ja raamatupidamisaruannetega sõbraks saada. Numbritest ei ole pääsu kuskile, enesekindluse suurendamiseks on parim viis veidi oma teadmisi täiendada.Siit raamatust saab värske ettevõtja omale alustamiseks vajaliku info ja kogenum ettevõtja leiab kindlasti mõne hea näpunäite.Miks seda raamatut osta?räägib lahti põhimõisted – mis on kirje, kanne, deebet, kreedit, konto, algdokument, reskontrod jne;kõnnib kaasa alustava ettevõtjaga, vaatleb ükshaaval tehtud tehinguid ja koostab neist raamatupidamiskanded;arvestab töötasu, põhivara amortisatsiooni ja dividende;toob näiteid, kuidas koostada majanduskulude aruannet ja lähetuskulude aruannet;näitab, millised nõudmised on algdokumentidele ja kuidas koostada müügiarvet;selgitab, kuidas koostada lihtsaid põhiaruandeid – kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne;räägib, millised nõuded on majandusaasta aruandele ja koostab esimese aasta aastaaruande;lisaks on juttu ka raamatupidamise korraldamise võimalustest ja raamatupidaja valiku aspektidest.

Tänapäeva äritegevuses omistatakse firma näole suurt tähtsust. Firmad, kus etiketti ei järgita, kaotavad nii mõndagi. Seal aga, kus etiketireeglitest kinni peetakse, on kõrgem tootlikkus ja paremad tulemused. Seepärast tuleb alati silmas pidada tähtsat postulaati, mida teavad kogu maailma ärimehed – head maneerid toovad tulu.Et isiklikku karjääri ja firma edu lihtsate võtetega veelgi suurendada, pakub raamat ülevaadet riietumise ja avaliku esinemise nippidest, kontoris käitumise reeglitest, ärikontaktide organiseerimisest, eri rahvaste äri- ja diplomaatilisest etiketist ning on adresseeritud nii ettevõtte juhtidele kui ka teenistujatele.

Kuidas ettevõtja oma ettevõtte rahadega ümber peaks käima? Milliste riskidega peaks arvestama? Kuidas leida investeerimiseks raha?Pole oluline, kas oled päris algaja, omad veidi kogemusi või oled juba pikaajaline ettevõtja, midagi kasulikku leiad siit kindlasti.

Raamatu eesmärk on selgitada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätete sisu, tähendust, seoseid põhiseaduse ja teiste seadustega ning võtta kokku ja fikseerida aastate jooksul kujunenud praktika. Teos järgib ülesehituselt kodu- ja töökorra seaduse teksti ning on suunatud kõigile parlamendiõigusest huvitatutele. Lisadest leiab 17 abistavat menetlusskeemi (nt arupärimise, infotunni, esimese lugemise läbiviimise kohta), samuti istungisaaliplaanid läbi erinevate Riigikogu koosseisude. Kommentaaride autorid on Madis Ernits, Helgi Kundla, Janek Laidvee, Aaro Mõttus, Peep Pihlak, Kaido Rosin, Heiki Sibul, Katre Tubro ja Kristo Varend.

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni.Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.