Книги, похожие на «Mehis Heinsaar, Härra Pauli kroonikad»

Tegemist on vahva ja õpetliku eesti muinasjutuga, mis räägib rikka mõisahärra kahest orjast. Esimene oli suur ja pikk kui mürakas ning tema nimi oli Suur Peeter, teine aga väike ja kõhnuke nagu poisike ning tema nimi oli Väike Peeter. Väikse Peetri elu polnud kerge, sest tema kui väiksem pidi alatasa oma suurema kaaslase pilli järgi tantsima. Elu on aga õiglane ja ühel päeval avanes Väiksel Peetrikesel võimalus kõikide koerustükkide eest tasuda.

Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutustus.

Armastades siiralt Steven Harlandit, põgeneb Audrey ometi armastuse eest, oletades, ja sealjuures mitte ilma põhjuseta, et Steveni vanemad, uhked inglise aristokraadid, ei kiida seda suhet heaks. Möödunud on kümme aastat ja asjaolude sunnil kohtuvad noored taas. Vastuolulised tunded, mis põimitud tihedasse, keeruliste vastastikuste suhete võrku, lisaks paar perekonna luukeret kapis – see on sasipundar, mida Audreyl ja Stevenil tuleb asuda lahti harutama, et leida lõpuks kauaigatsetud õnn.

…Ma olen nüüd vana ja haige – ja mõtlen kõige sage­damini surmast, mis iga päevaga ikka lähemale tuleb; harva mõtlen möödunust, harva vaatan vaimusilmaga tagasi. Ainult vahetevahel – talvel liikumatult oma küdeva kamina ees istudes, suvel tasasel sammul mööda varjulist puiesteed kõndides – tuletan meelde minevikku vajunud aastaid, sündmusi, inimesi: kuid mu mõtted ei peatu siis küpsel keskeal ega ka noorusaastatel. Nad kannavad mind kas varasesse lapsepõlve või poisiikka. Nii ka praegu: ma näen end olevat maal oma karmi ning kurja vanaema pool – ma olen kõigest kaheteistkümneaastane – ja mu kujutlusse kerkivad kaks olendit… Kuid ma jutustan kõigest järgemööda ja seotult.

Nevondale’i krahvi tütar leedi Margaret põgeneb kodunt koos õnnemängija kapten D’Arcy Marshiga ning asub elama välismaale, kus mees mängib kõigis kuulsates kasiinodes…