Книги, похожие на «Mehis Heinsaar, Härra Pauli kroonikad»

Vana hea Prantsuse muinasjutuklassika

Neljaosalise sarja esimene raamat. Igatsus meeletu armastuse järele on peamiseks põhjuseks, et seni turvalist elu elanud, kuid seikluslik Mikelina alustab kooselu lennureisil juhuslikult kohatud Christosega. Modellivälimusega kaarismaatiline näiv mees on põnev ja saladuslik, tema vägivaldne käitumine ja kindlad viited valgustkartvale olevikule neiut ei hirmuta. Vastupidi. Armastuse nimel on Mikelina valmis ka ise kuritegelikule teele asuma. Või aitavad neiu totaalsele muutusele kaasa hoopis keeruliseks muutunud suhted sõpradega ja probleemid tööl? Mida sina arvad? Raamatule järgnevad „Kättemaksu ballaad“, „Ahvatluse ingel“ ja „Taluvuse karikas“

Õnnetus ei tule kunagi üksi, teadis vanarahvas öelda. Seda saab tunda ka Markus, keda tabab korraga mitu jama: ülemus on rahulolematu, abikaasa kuidagi võõraks jäänud, enesehinnang kipub kiiresti allamäge veerema. Kui siis ämm tuleb välja täiesti uskumatu süüdistusega, tunneb Markus, et eluisu hakkab ära kaduma. Just sel kõige hullemal ajal saabub tema ellu ootamatult Liisa – naine, kes sipleb samamoodi probleemidepuntras ja oskab seetõttu ära tunda ja aidata meest, kelle kannatustekarikas hakkab täis saama. Kahekesi proovivad nad tulla toime muredeportsuga, millest jaguks kümnele. Aga armastus ja teineteise hoidmine, elutahe ja soov mitte alla anda aitavad nad lõpuks taas valguse kätte.
Tuule Lind on avaldanud kaheksa raamatut: „Pööratud kuu“ (2008), „Päev algab öösel“ (2010), „Vale tõde“ (2011), „Eelijapäev“ (2012), „Ühe elu killud“ (2014), „Kättemaksukohuslane“ (2015), „Tavaline perekond“ (2016) ja „Liivakella helinal“ (2017).

See on kohutav raamat, möönan seda vastu vaidlemata ja kripeldava kahetsustundega. Mis sundis mind seda kirjutama? Õiguspärane vajadus oma laip enne kirstupanekut puhtaks pesta.Rootsi klassiku August Strindbergi aastail 1887–1888 prantsuse keeles kirjutatud skandaalne romaan oma esimesest abielust parunessi ja näitlejanna Siri von Esseniga, mis pakkus talle nii ülimat õnne kui ka tohutuid kannatusi ja andis rikkalikku materjali edasiseks loominguks. „Hullu mehe kaitsekõne” avaldamiseks kodumaal kirjanik oma eluajal luba ei andnudki.