Книги, похожие на «Markus Hengstschläger, Geenide vägi»

Pärast õnnetust või haigust ajukahjustusega silmitsi seistes võib tunduda, et kõik on läbi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tõsi, et ajukahjustusega inimese ja tema lähedaste jaoks muutub elu suurel määral, kuid see ei tähenda, piltlikult öeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihipärane tegutsemine, eneseusk ja lähedaste tugi aitab muuta väga palju. Vahel isegi sel määral, et kindad saab taas varnast võtta. Ajukahjustus ei ole lõpp. Pigem on see väljakutse, millega ühisel jõul on kergem hakkama saada. Sellel teel ongi antud raamat praktiliseks ja kogemustega teejuhiks.

Mida me saame teha, et pikeneks tervena ja toimetulevana elatud eluiga? Miks üldse inimene vananeb ja kas seda on võimalik peatada? Mis vahe on vananemisel ja haigustel? Kuidas toetada eakaid inimesi nii, et nende elurõõm säiliks ning elu oleks elamist väärt ka väga vanas eas? Neid ja veel paljusid vananemisega seotud küsimusi käsitletakse gerontoloogia õpikus erinevatest elutahkudest lähtudes.

Esimene eestikeelne erinevaid meditsiini- ja farmaatsiavaldkondi ühendav kogumik tudengitele ja apteekritele iseravimise ning käsimüügiravimite alaste teadmiste omandamiseks ja tõhustamiseks. Raamat annab ülevaate suhtlemisest tervishoius ja ravimsuhtlemisest apteegis ning tutvustab ravimite erinevaid manustamisviise. Kirjeldatakse sagedasemate haiguste või terviseprobleemide sümptomeid ning antakse üldinfo kasutatavate käsimüügiravimite ning looduslike raviviiside kohta, samuti kirjeldatakse detailsemalt konkreetseid käsimüügiravimeid ja ravimtaimedrooge.Lugemiseks palume kasutada nt selliseid rakendusi: Adobe Digital Edition, Google Play raamat, iBooks, Calibre. Epub3 ei sobi lugemiseks e-ink lugerites ega telefonirakendustes.

Raamat annab sisutiheda ülevaate Dr Andrew Mouldeni uurimistööst vaktsiinide ohutuse teemal ning sellest, kuidas ära tunda vaktsiinide põhjustatud närvisüsteemi kahjustusi.

Keskmiselt katkestab arst sümptomeid kirjeldava patsiendi jutu kaheksateistkümne sekundi jooksul. Just nii lühikese ajaga otsustavad paljud arstid, milline on arvatav diagnoos ja parim ravi. Sageli on sel moel tehtud otsused õiged, kuid ometi võib arst kriitilisel hetkel eksida – mõnikord fataalsete tagajärgedega. Raamatu autor Jerome Groopman toob välja arstide otsuseid mõjutavad tegurid ja mõtlemisprotsessid, analüüsides põhjuseid, miks arstid eksivad, ja näitab, millal ja kuidas oleks võimalik hoiduda kiirustades tehtud otsustest. Sageli piisab täpsema diagnoosi saavutamiseks sellest, kui patsient on oma jutu ja sümptomite kirjelduse paremini läbi mõelnud ning oskab seda ka selgelt arstile edasi anda. Kuigi patsientide lood on esitatud greianatoomialiku pingelisuse ja doktorhausiliku põnevusega, kasutab Groopman põhjalikke teadustöid, parimate arstidega tehtud sisukaid intervjuusid ning omaenda kogemusi nii arsti kui ka patsiendina: ta on paljud selles raamatus esitatud õppetunnid selgeks saanud omal nahal, omaenda vigade ja teda ravinud arstide eksimuste põhjal.