Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Henning Beck, Eksimine on kasulik»
See käsiraamat on soovitatav hankida neil, kel on algteadmised struktureeritud kaugvaatlusest või on lugenud eesti keeles ilmunud raamatut „Kaugvaatluse Käsiraamatu esimest osa. TDS-meetod”. Samas on käesolev treeningu käsiraamat mõeldud huvi äratamiseks ka neile, kel pole mittemingisuguseid teadmisi kaugvaatlusest. Selle treeningu käsiraamatu läbilugejal, kel tekib huvi kaugvaatlust ka reaalselt kasutama õppida, soovitan hankida „Kaugvaatluse Käsiraamat. Esimene osa. TDS-meetod“. Kindlasti on kasulik lugeda mõlemit käsiraamatut, sest üks täiendab teist.Käsiraamatu esimesest, „TDS-meetodi“-osast leiate üldtutvustuse kaugvaatluse kohta ja detailse õpetuse etapiviisilise kaugvaatluse TDS-meetodi kasutamiseks. „Kaugvaatluse käsiraamat. TDS-meetod” ja „Koordinaatidel Põhineva Kaugvaatluse Treeningu Käsiraamat” on tõlgitud neile, kes ei valda piisavalt inglise keelt, kuid on siiski huvitatud kaugvaatlusest ja selle psühhoenergeetilise tehnoloogia õppimisest.Kaugvaatlus on inimese tajumisvõime pääseda ainuüksi mentaalseid vahendeid kasutades, ligi informatsioonile, mis on tõkestatud distantsi, varjestuse või ajaga.Enam kui 20 aasta jooksul toimunud uuringutele ja katsetele kulutati üle 20 miljoni dollari USA maksumaksjate raha. Selline tegevus toimus salastatud programmides, mis kandsid nimesid nagu GRILL FLAME, CENTER LANE, SUN STREAK, SCANATE, STAR GATE. Nende programmide ühe tulemusena töötati välja käesolev käsiraamat.
Enamasti ei kahetseta seda, mis on tehtud, vaid seda, mis on tegemata jäänud. Petr Ludwigi raamat „Lõpp edasilükkamisele“ paljastab põhjused, miks pühendame arutult palju aega edasilükkamisele, ning annab kätte relvad, millega see tüütu vaenlane lõplikult alistada.Raamatu idee sai alguse hetkest, mil selle autor seisis ootamatult surmaga silmitsi. Ehmatav kogemus viis mehe mõttele, et kui aeg kord minna, tahab ta seda teha teadmisega, et elatud on täiel rinnal. Peagi selgus aga, et just lõputu edasilükkamine on põhjus, mis ei lase sel plaanil sündida. Pideva edasilükkamise üheks põhjuseks on aina paisuv valikute võimalus, mida elu meile lahkelt serveerib. Kui vanasti sai kõhu täis andidest, mida sahver pakkus, siis nüüd paiskab parimad palad koju kätte toov äpp gastronoomilisele rännakule, millel vaid fantaasia piiriks. Kuid ühes sellega seisame silmitsi ootamatu probleemiga: mida rohkem on valikuid, seda raskem on otsuseid langetada. Tekib otsustamishalvatus. Kõikide võimalustega arvestamine nõuab lihtsalt tohutult energiat, mistõttu tekib pidurdamatu kiusatus otsustamine sootuks edasi lükata. „Lõpp edasilükkamisele“ on jaotatud neljaks võrdlemisi iseseisvaks osaks. Neist esimene keskendub motivatsioonile ning aitab lugejal luua oma visiooni. Teine lahkab distsipliini olemust, pakkudes selgeid meetodeid, mis aitavad edasilükkamise ja ajajuhtimisega seotud väljakutseid hõlpsamini lahendada. Lisaks leiab lugeja siit eest praktilisi suuniseid, mille abil positiivseid harjumusi luua ning negatiivseid üle parda visata. Kolmas osa kirjeldab viise, kuidas tõhusamalt läbikukkumistele ja pärssivatele välismõjudele vastu seista, et kätte võideldud õnne ja tasakaalu hoida. Ning viimane osa keskendub küsimusele, kuidas meid ja ümbritsevat maailma puudutavaid ebatõeseid arusaamu läbi närida, sest vaid siis saab neid hoogsalt kõrvaldama asuda.Tuntud filosoof Arthur Schopenhauer on kord öelnud: „Miski pole keerulisem, kui väljendada olulisi ideid nii, et kõik neid mõistaksid.” Autor on seda tõde igal sammul silmas pidanud, tuues teadusmaailma viimase sõna lugejani muu hulgas ka lennukate üldistavate illustratsioonidena. Seda ikka selleks, et iva hoogsamalt haarata ning talletada.
Kas oled kunagi mõelnud, miks sind tõmbavad teatud inimesed, ideed või asjad, ja miks teised sulle ei meeldi? Kas otsid praegu midagi, teadmata, mida just, või mõtiskled selle üle, kas ikka elad sellist elu, mis sulle tõesti sobib?Selles raamatus sukeldub menukite autor Caroline Myss arhetüüpide maailma, mis on olnud ta uurimisobjektiks üle 25 aasta. Arhetüübid on universaalsed käitumismustrid, mis aitavad sul paremini mõista ennast ja oma kohta maailmas. Lühidalt – arhetüübid aitavad sul muuta oma elu.Selle raamatu lehekülgedel kirjutab Myss ürgsetest arhetüüpidest, mis esinevad ka tänapäeva ühiskonnas: Hoolitseja, Kunstnik-Looja, Moeinimene, Intellektuaal, Mässaja, Kuninganna-Täidesaatja, Advokaat, Visionäär, Sportlane ja Vaimne Otsija. Igas peatükis kirjeldab ta ühte arhetüüpi, näidates, kuidas see on arenenud, ning annab huvitavate detailide abil ülevaate selle loomusest, omadustest, väljakutsetest ja muust, et aidata sul aru saada, kas kuulud selle arhetüübi perekonda ja kui kuulud, siis kuidas selle väge ära kasutada. Samuti jagab ta näpunäiteid ja praktilisi nõuandeid oma arhetüübiga tegelemiseks.Kui saad teada, millised arhetüübid sulle kõige rohkem sobivad, on see alles algus. Sa võid kasutada neid teadmisi selleks, et teha teadlikumaid otsuseid, olgu tegemist karjääri, suhete või millegi muuga, ning vältida neid tavalisi lõkse, kuhu su isiksusetüüp võib sattuda, ja mängida välja oma tugevad küljed. Selle tulemusena oled sa õnnelikum ja ehtsam. Kunagi pole liiga hilja oma elu muuta, kui võtad arhetüübi täielikult omaks.Niisiis, kas sa oled Mässaja? Kunstnik? Visionäär? Ühine meiega… ja leia end.Caroline Myss on tegelenud energeetilise meditsiini ja teadvuse probleemidega 20 aastat. Alates 1982. aastast on ta töötanud intuitiivravijana, tervendades klientide energiasüsteeme. Ta aitab inimesi haiguse põhjuseks olevate emotsionaalsete, psüühiliste ja füüsiliste tegurite teadvustamise kaudu.
“Unenägude tõlgendamine” on Sigmund Freudi peateos, mis kuulub 20. sajandi mõttelugu ja vaimuelu enim mõjutanud raamatute hulka Just see raamat pani aluse Freudi kuulsusele ja populaarsusele, paljud tema tuntud ja poleemikat tekitanud teooriad pärinevad just “Unenägude tõlgendamisest”. Freudi peamine sõnum lugejale on lihtne: unenägudel on tähendus, mille saab välja tuua psühhoanalüüsi abil. “Unenägude tõlgendamine” on ühest küljest psühhoanalüüsi alusteos, samas aga võib seda lugeda kui ühte Euroopa kultuuriloo võtmeteksti, mis lõpuks tõlgitud ka eesti keelde.Sigmund Freud (1856–1939) oli Austria neuroloog ja psühholoog, kes sai tuntuks psühhoanalüüsi alusepanijana.
Понравилось, что мы предложили?