Книги, похожие на «Jesper Juul, Ei ütlemise kunst»

506 468 Eesti naist (70% rahv.) pole kunagi vaginaalset orgasmi saanud ja 86 822 naist (12%) pole mitte ühtegi orgasmi kogenud! Kui sina oled üks nendest, siis on see raamat sulle kohustuslik, sest vaid nende teadmiste abil oled sa võimeline oma sekselu uuele tasandile viima. Häbenemiseks ei ole põhjust, sest ülimõnusate orgasmide saamine on su põhiseaduslik õigus! Raamatus tutvustatakse uusi viise, kuidas kliitorit stimuleerida ning kuidas anda vaginaalseid orgasme 2 minutiga! Muu hulgas tuleb juttu ka sellest, kuidas lahendada enneaegse seemnepurske probleem. Just nimelt probleem, sest enamik naisi arvab, et kiire ejakulatsioon on lihtsalt meeste isekus.Meesterahva arvamus: Sain raamatu kätte ja loen vaikselt. Siiani äärmiselt huvitav ja kasulik informatsioon. See raamat peaks olema kõikidele poistele ja tüdrukutele kohustuslik. Eelkõige enda tundma õppimise pärast. Pilguheit naiste mõttemaailma ja ka nende füsioloogia poolele on informatsioon, mis võib aidata kaasa teineteise mõistmisele ja nautimisele. Peale raamatu lugemist peaks olema ka suhtes inimestel lihtsam vältida seksi muutumist kohustuseks.Naisterahva arvamus: Mulle väga meeldis, et oli konkreetne jutt ja arusaadavad näited, kuidas anda vaginaalset orgasmi. Teiseks meeldis mulle see, et lugedes seda kõike ja mõtiskledes ja ka proovides nii üksinda kui partneriga, olidki orgasmid palju paremad ja võimsamad. Kolmandaks see hotellide info. Ja üldse oli väga mõnusas stiilis kirjutatud. Lugesin ise läbi ja siis soovitasin vennal lugeda. Ta küll alguses irvitas, aga praegu pole küll enam ühtegi negatiivset kommentaari kuulnud. :)

Enamasti ei kahetseta seda, mis on tehtud, vaid seda, mis on tegemata jäänud. Petr Ludwigi raamat „Lõpp edasilükkamisele“ paljastab põhjused, miks pühendame arutult palju aega edasilükkamisele, ning annab kätte relvad, millega see tüütu vaenlane lõplikult alistada.Raamatu idee sai alguse hetkest, mil selle autor seisis ootamatult surmaga silmitsi. Ehmatav kogemus viis mehe mõttele, et kui aeg kord minna, tahab ta seda teha teadmisega, et elatud on täiel rinnal. Peagi selgus aga, et just lõputu edasilükkamine on põhjus, mis ei lase sel plaanil sündida. Pideva edasilükkamise üheks põhjuseks on aina paisuv valikute võimalus, mida elu meile lahkelt serveerib. Kui vanasti sai kõhu täis andidest, mida sahver pakkus, siis nüüd paiskab parimad palad koju kätte toov äpp gastronoomilisele rännakule, millel vaid fantaasia piiriks. Kuid ühes sellega seisame silmitsi ootamatu probleemiga: mida rohkem on valikuid, seda raskem on otsuseid langetada. Tekib otsustamishalvatus. Kõikide võimalustega arvestamine nõuab lihtsalt tohutult energiat, mistõttu tekib pidurdamatu kiusatus otsustamine sootuks edasi lükata. „Lõpp edasilükkamisele“ on jaotatud neljaks võrdlemisi iseseisvaks osaks. Neist esimene keskendub motivatsioonile ning aitab lugejal luua oma visiooni. Teine lahkab distsipliini olemust, pakkudes selgeid meetodeid, mis aitavad edasilükkamise ja ajajuhtimisega seotud väljakutseid hõlpsamini lahendada. Lisaks leiab lugeja siit eest praktilisi suuniseid, mille abil positiivseid harjumusi luua ning negatiivseid üle parda visata. Kolmas osa kirjeldab viise, kuidas tõhusamalt läbikukkumistele ja pärssivatele välismõjudele vastu seista, et kätte võideldud õnne ja tasakaalu hoida. Ning viimane osa keskendub küsimusele, kuidas meid ja ümbritsevat maailma puudutavaid ebatõeseid arusaamu läbi närida, sest vaid siis saab neid hoogsalt kõrvaldama asuda.Tuntud filosoof Arthur Schopenhauer on kord öelnud: „Miski pole keerulisem, kui väljendada olulisi ideid nii, et kõik neid mõistaksid.” Autor on seda tõde igal sammul silmas pidanud, tuues teadusmaailma viimase sõna lugejani muu hulgas ka lennukate üldistavate illustratsioonidena. Seda ikka selleks, et iva hoogsamalt haarata ning talletada.

Senise intellekti (loe ka: teaduse) imetlemise kõrvale on võimsalt kerkinud arusaamine, et sageli langetame me oma kõige tähtsamad ja näiliselt ratsio­naalsed otsused emotsioonidest juhitud kiire mõtlemise tulemusena (D. Kahneman). Seega võib just olukorra emotsionaalse tähenduse mõistmine olla otsustavaks teguriks lahenduste otsimisel ja vigade vältimisel. Daniel Goleman on USA psühholoog ja teadusajakirjanik ning emotsionaalse intelligentsuse kontseptsiooni propageerija. Ta on olnud Harvardi ülikooli kliinilise psühholoogia õppejõud, toimetanud ajakirja Psychology Today ning ajalehe New York Times psühholoogia rubriiki. Tema teosed on ilmunud enam kui neljakümnes keeles ja paljudes maades on saanud neist kiiresti bestsellerid. Esmatrükk eesti keeles ilmus 2000. aastal. See raamat võiks huvi pakkuda kõigile neile, kes tahavad iseennast ja teisi mõistlikult, s.o tundeid arvestades juhtida. Mare Pork, Tallinna ülikooli psühholoogia emeriitprofessor ja juhtimis­konsultant426 lk