Книги, похожие на «Richard Shepherd, Ebaloomulikud põhjused»

Mitte keegi ei ole sündinud juht ja eriüksuse väljaõpe ei ole mingi lapsemäng. Eliitvägedesse pääsemise armututel valikkatsetel ellujäämiseks tuleb olla vintske, agressiivne, ülimalt tähelepanelik ja distsiplineeritud – kõik need on omadused, mis iseloomustavad parimaid juhte.Pärast 13-aastast sõjaväeteenistust ning nelja aastat Ühendkuningriigi eriüksuses Special Boat Service (SBS) on Ant Middleton musternäide sellest, mida on vaja hiilgavate saavutusteni jõudmiseks.Selles paeluvas, põnevusrohkes ja avameelses biograafias kõneleb Ant oma elu kõrghetkedest ja valusatest madalseisudest – erivägede valikkatsetest läbisaamise joovastusest kuni isa enneaegse surmaga toimetuleku, vanglasse sattumise ja sõjaväest lahkumiseni. Need on tema väärtuslikud õppetunnid, millest on kõigil midagi õppida.Ant Middleton on Briti televisiooni Channel 4 hittsaate „SAS: võidab see, kes julgeb” esinumber. Karjääri jooksul on ta teeninud Ühendkuningriigi eriüksuses, merejalaväes ja langevarjurite 9. eskaadri kuninglikus insenerikorpuses.„Eriüksused otsivad oma ridadesse inimesi, kes suudavad päevast päeva võtta seda ametina, ega lase sel ennast hävitada. Selline olin minagi. Sellised inimesed ei sünni niisuguseks. Neid tehakse.“ ANT MIDDLETON

1980. aastal ei oleks keegi osanud ennustada, et nendest neljast siledate nägudega elektroonilist popmuusikat harrastavast poisikesest võiks mõne aastaga saada hiigelstaadionitel rahvast hullutavad rokijumalad. Sellele vaatamata sai Depeche Mode üheks kümnest läbi aegade enimmüüvaks briti ansambliks, mis pistis edetabelites rinda selliste gigantidega nagu The Beatles, The Stones, Led Zeppelin ja David Bowie. Bänd on tegutsenud juba kolmkümmend aastat ja on endiselt tipus. Raamatu autor Simon Spence on kaardistanud bändi teekonna tillukestest Essexi ööklubidest Euroopa ja USA hiigelstaadionitele. See on muusikaline rännak, mis algab varajase „ultrapopi“ hittsinglitega ja lõpeb sünge ning tõsise albumiga „Black Celebration“. Pärast sõda kerkinud eksperimentaallinnast Basildonist pärit üdini elektrooniline Depeche Mode on laulja Dave Gahani sõnul „uutmoodi linnas sündinud uutmoodi bänd“. Spence ütleb, et Depeche Mode’i muusika nurgelise kõla ning sünge meeleolu taga on just modernistliku betoonarhitektuuriga Basildoni linn, mis kerkis kontrastina põllumaadele ja tagasihoidlike talumajade ümber. Osalt muusikalise odüsseia ning osalt kultuuriajaloo edasi andmiseks on Spence intervjueerinud kümneid bändiga kokku puutunud inimesi, et anda lugejale võimalus tutvuda lähemalt pop- ja rokkmuusika ajaloo ühe uskumatuma edulooga.

Elu presidendi kõrval on kõike muud kui tavaline. Selle raamatu on oma mälestuste põhjal kirja pannud Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini abikaasa Naina Jeltsina. Siiras ja vahetu lugu kirjeldab kolkaküla tüdruku teekonda maailma ladviku hulka – saatuse tahtel sai Naina Jeltsina elust murrangulisel ajajärgul osa suure riigi ajaloost. Presidendi abikaasana nägi ta väga lähedalt erakordseid ajaloolisi sündmusi – Venemaa esimesed üldrahvalikud presidendivalimised, 1991. aasta augustiputš, NSV Liidu kokkuvarisemine, 1993. aasta poliitiline kriis, 1998. aasta finantskriis ja paljud teised.Esialgu lastele ja lapselastele jäädvustatud memuaaridest on suur osa seotud Boriss Jeltsiniga, kellega Naina elas koos üle viiekümne aasta. Saame teada, kuidas nad kohtusid, kuidas arenesid nende suhted, kuidas kasvas nende pere. Mälestused hõlmavad pika ajavahemiku 1930. aastatest kuni meie päevini, pakkudes ajalooliselt huvipakkuvat ja ehedat pilti elust Venemaal.Raamatut illustreerivad üle 100 mustvalge ja värvifoto autori noorpõlvest, Jeltsinite eraelust ja presidendipaari ametlikest visiitidest. Varem avalikkusele kättesaamatud fotod avaldatakse Jekaterinburgis asuva Boriss Jeltsini presidendikeskuse arhiivi loal.Tõlkinud Liivia Anion352 lk

Vanameister meenutab oma lapse- ja nooruspõlve kuni 1965. aastani, kui ilmus «Monument», mis tõi talle ainsa hetkega kirjanikuna suure tuntuse. Raamatus on palju juttu kirjaniku kohtumistest maa-naabrimeestega Raikkülast, Uku Masingu ja Evald Saagiga, seiku ja pildikesi keemia- ja kompositsiooniõpingutest, aga ka meenutusi oma perest, koolikaaslastest, sõpradest ning Eesti elu-olust üldse. Mõistagi ei püsi Vetemaa rangelt kuiva eluloo formaadis, vaid elustab aeg-ajalt värvikaid juhtumisi ja vestlusi talle omases vaimukas ilukirjanduslikus, kohati lüüriliseski vormis.