Книги, похожие на «Charlotte M. Brame, Dora Thorne»

Üheksateistkümneaastase Tamara Selincourti elu muutub järsult, kui ta õde ja õemees hukkuvad laevaõnnetuses. Tamara hoole alla jäävad kolm õelast, kelle kasvatamise on ta valmis enda peale võtma, kuid perekonnast on jäänud vaid võlad ja täiesti tühi rahakott. Laste tuleviku kindlustamise nimel soostub ta paluma abi õemehe vennalt, Granti hertsogilt.Olukorra teevad keerukamaks neiu vaenulik suhtumine hertsogisse, keda ta peab üdini õelaks ja halvaks inimeseks ning keda on kasutanud oma uue raamatu peategelase prototüübina.

George Sandi (Armandine-Aurore-Lucile Dupin, 1804-1876) külaromaan «Väike Fadette» lummab meid autori siiruse ja kiindumusega oma kangelastesse sedavõrd, et meil ei tule pähegi küsida, kas need poisid-tüdrukud ka koolis käisid, kas nad ka lugeda-kirjutada-arvutada oskasid jms. Meid viiakse looduslähedasse maailma, kus külvamine, äestamine, heinategu, rehepeks ja kraavikaevamine on meeldivaks ajaviiteks, olles väga kaugel Vargamäe Andrese ja Krõõda tervist tapvast rügamisest. Prantsuse suure daami lapselikult naiivne nägemus maaelust paneb meid küll muigama, aga manab samas meile – maarahvast võrsunud eestlastele – silme ette lapsepõlve koduaia, lõhnava heinamaa, juunikuu valged ööd. Viimased selles raamatus puuduvad (sest kirjaniku kodumaal läheb suvel vara pimedaks), kuid «Väikese Fadette'i» lummuses on nad hoomatavad. George Sandi vaimseks õpetajaks oli Jean Jacques Ruousseau, kes igasugust tsivilisatsiooni üleüldse eitas ja kutsus kõiki «normaalseid» inimesi tagasi looduse rüppe. Pealegi vaimustus Sand veel Saint-Simoni utopistliku sotsialismi teooriast, mis eeldab kõrgetasemelist tootmist, töökohustuste täitmist ja kõigi inimvõimete täielikku rakendamist. Ka «Väikeses Fadette'is» pannakse kõik tegelased tööle, kuid töö pakub neile lõbu. See ka arendab ja õilistab inimesi, viies üldise heaolu ja õnneni. Oma külaromaanide («Väike Fadette», «Leidlaps Francois») tarbeks võttis George Sand kasutusele erilise stiili, omapärase lauseehituse ning esituslaadi (nn. pajatamise), mida «Väikese Fadette'i» eestinduses püüdsime ka säilitada. Ja veel. Meil on kaksikute probleemist nii vähe kirjutatud, et neile, kel kodus kaksikud, on see raamat lausa kohustuslikuks lektüüriks. Lauri Leesi

Kogumik «Tuumahiid 2: Toorium» koondab üheksat veebiajakirjas Reaktor ajavahemikul november 2012 kuni veebruar 2014 avaldatud ulmejuttu nii kogenud kirjanikelt, näiteks Indrek Hargla või Maniakkide Tänav, kui ka autoritelt, kes on alles jõudmas oma juttude trükis avaldamiseni.Juttudes leiab paljusid üldinimlikke teemasid: inimlik hoolivus hoiabelus; loodusest lugupidamine ka siis, kui inimene näib kõikvõimsajumalana;surematus võib olla samaaegselt nii hea kui halb; armastusvõib olla koletis või ka päästja. Juttudes saab jälgida inimkonnakonflikti elava planeediga, elada kaasa tuleviku programmeerimistele,kohtuda pensionärist stalkeriga, lugeja ette laotatakse ühe hundi nahaohtlik saladus ja veel palju muud.

Täheaeg 16 keskendub täies mahus Päikesesüsteemi ühele müstilisemale planeedile Veenus. Number sisaldab Eesti autorite algupäraseid jutte Veenusest, Ehatähel toimuva tegevusega tõlkejutte nii kaugemast minevikust kui meie kaasajast, aga ka Raul Sulbi pikema ülevaateartikli Veenuse teemast ulmekirjanduses.SISUKORD:Keith Bennett. Raketlastel on karvased kõrvad (The Rocketeers Have Shaggy Ears; 1950). Inglise keelest tõlkinud Priit Kenkmannn.Jaagup Mahkra. Veenuse kuninganna.Lavie Tidhar. Uppunud jumalus (The Drowned Celestial; 2015). Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar.Veiko Belials. Surnud mehe käsi.Miikael Jekimov. Terra Nova kuningas.Paul McAuley. Hirmu planeet (Planet of Fear; 2015). Inglise keelest tõlkinud Hannes Talja.Eleanor Arnason. Varemed (Ruins; 2015). Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo.Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana. Uppunud vaakumisse.Heinrich Weinberg. Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab.Raul Sulbi. Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses.