Книги, похожие на «Андерс де ла Мотт, [bubble]»

Uurija-üleminspektor Banksil tuleb seekord leida põhjus, miks sillalt alla kukkunud töötul ja puruvaesel endisel kolledžiõpetajal Gavin Milleril oli surres taskus viis tuhat naela sularaha. Kahtlusaluste rivi on kirju. Siin on nii inimesi kolledžist, kus Gavin Miller varem õpetas ja kust ta seksuaalse ahistamise süüdistuse pärast lahkuma oli sunnitud, kui ka salapärane naine Milleri minevikust, kellega tutvus ulatub 1970. aastatesse. Kui Banksile mõista antakse, et parem oleks uurimine sinnapaika jätta, saab kogenud inspektor aru, et selle mõrvaloo taga on peidus palju rohkem räpaseid saladusi, kui esmapilgul arvata oli. Lisaks keerulise kuritöö lahendamisele peab Banks hakkama saama ka kolme naisalluva ja ühe naisülemusega ning seisma silmitsi vaat et hirmsaima asjaga oma elus – võimalusega, et ta saadetakse pensionile. Inglise menuka ja rohkelt auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoni inspektor Banksist jutustavaid romaane iseloomustavad pingeline süžee, ootamatud sündmustikupöörded ja usutavad tegelased, kellest igaühel on küll omad inimlikud vead, aga kellele lugeja hakkab kiiresti kaasa elama. Varraku kirjastuses on varem ilmunud Robinsoni romaanid „Vältimatu lõpp“, „Pühendunud mees“ ja „Ripporg“.

Ma ei arvanud, et siia naasen. Eksootikat sai ühel hetkel minu jaoks liiga palju ja ma põgenesin tagasi Euroopasse. Aga siin ma olen, jälle Aafrikas, kuus aastat hiljem. Üksinda, vanemana, eneseiroonilisemana ja mitte ajakirjanikuna, vaid hoopis valimisvaatlejana. Tulin uuesti, et otsida lepitust, sest vajasin oma Uganda-loole teistsugust lõppu.Ja ma leidsin selle.Siin raamatus põimuvad uued kogemused ja tunded mälestustega mägigorilladest, luulegrupis osalemisest, jalgsisafarist ja kohatud ugandalastest. Kuus aastat võib tunduda palju, kuid üsna pea selgub, et see on vaid tilk ajaookeanis.Anna-Maria Penu on kirjutanud nii Hispaaniast kui ka Aafrikast. Tema sulest on Petrone Prindi kirjastuses ilmunud „Minu Hispaania“ ja reisiromaani „Kes kardab Aafrikat?“ esimene osa.

Väline identsus ei garanteeri sisemist sarnasust: kaksikuid Aldot ja Vincenzot ei suuda eristada isegi nende lihane ema, kuid meeste iseloomud on täiesti erinevad. Kui Vincenzo venda paariks nädalaks ennast asendama palub – mängima pruutpaaride salongi omanikku ning veetleva Micaela peigmeest –, viib see väike seik täiesti ettearvamatute tulemusteni.