Книги, похожие на «Энтони Роббинс, Ärata endas hiiglaslik vägi. Kuidas hetkega hakata juhtima oma vaimset, emotsionaalset, füüsilist ja rahalist saatust!»

Selles raamatus tuleb juttu erootikast ja seksi poeetikast, erootilise iha olemusest ja sellega kaasnevatest dilemmadest. Mis tunne on kedagi armastada? Mille poolest erineb see tundest kedagi ihaldada? Kas meeldiv lähedustunne tähendab ka suurepärast seksi? Miks just lapsevanemaks saamine voodielule tihti hukatuslikult mõjub? Miks keelatu on nii erootiline? Kas on võimalik, et tahame seda, mis meil juba olemas on?Kui räägime seksist tänapäeva püsisuhtes, siis teeme pahatihti juttu hoopis raugevast kirest ja toome hulga ettekäändeid, miks erootika on justkui paratamatult hävingule määratud. Tänapäeva paaridel on liiga kiire, liiga palju stressi, liiga palju tegemist laste kasvatamisega, nad on seksiks liiga väsinud.On keeruline äratada põnevust, ootusärevust ja iha samas suhtes, kust otsime ka turvalisust ja stabiilsust. Samas pole see ka võimatu. Kutsun üles mõtlema, kuidas segada turvalisuse hulka riske, tuttavliku hulka salapära ja püsiva hulka uudsust. Sel teekonnal vaatleme, kuidas tänapäeva armastuseideoloogia satub mõnikord vastuollu iha seaduspäradega.

Liis oli väike Piiumetsa tüdruk, kes polnud päris nagu teised lapsed: ta oli juba esimeses klassis teistest üksjagu suurem. 13-aastasena kaalus ta 108 ja gümnaasiumiks 127 kilo. Teda noriti ja mõnitati, ta oli teistsugune. Liis jälgis rangelt oma toitumist ja tegi pööraselt palju trenni. Kuid miski ei muutunud.Siis tulid peod, narkootikumid, depressioon, hirmsad operatsioonid.Ühel hetkel sai aga selgeks, et muutus peab algama seestpoolt.„Sinu käes on raamat, milles ma räägin sulle oma loo. Jah, kohati on see kurb ja raske, aga ma tulin ohvrirollist välja, õppisin ennast armastama ja hakkasin oma unistuste elu poole liikuma. Ma usun, et minu kogemused on olnud karmid just sellepärast, et mul on julgust nendest rääkida. Ja ma usun siiralt, et minu teekond annab teistelegi lootust. KÕIK ON VÕIMALIK, kui sa ainult haarad juhirolli ja unistad nii suurelt, et natukene on suisa piinlik!“

“Kirjad tütrele” on aus, kohati naljakas, kuid peamiselt väga eluline sisevaade ühe noore naise emaks kasvamise teekonnale. Dagmar Lamp kogus kokku päevikukatked ning kirjad, mida ta hakkas kirjutama oma tütrele hetkest, mil rasedusest teada sai. “Kirjad tütrele ehk kuidas ma emaks kasvasin ja oma last kogemata maha ei tapnud” ei näita emadust üksnes roosilise ja mannavahuse nunnu-maailmana, lugeja ette tuuakse ka heitlused sünnitusjärgse depressiooniga, frustratsioonimomendid, aga siiski ka need maailma ja hinge paigast liigutavad hetked, mille nimel see raske teekond on ette võtmist väärt.See on sisevaade ema ja tütre kokkukasvamisse: intiimne, humoorikas, vaevaline, täis magamata öid ja lakkamatut nuttu. Kuid, mis peamine, see on raamat täis armastust.

„Enamikust traumadest, neuroosidest, foobiatest ja paanikahoogudest on võimalik täielikult vabaneda vähem kui kümne teraapiaseansiga.“– Klaus Bernhardt –Hirmuekspert Klaus Bernhardt julgeb senised laialt levinud teraapiavormid, mis peaksid võitlema hirmu ja ärevuse vastu, kahtluse alla seada ning võtab kasutusele aju-uuringute viimased teadmised. Tulemus on jahmatav: tänu harjutustele ja tehnikatele vabaneb suur hulk tema patsientidest vaid mõne nädalaga hirmust hirmude ees.Bernhardt esitleb oma raamatus täiesti uut teraapiavormi, mis kasutab meie aju tööprotsesse selleks, et hirmudest ja paanikahoogudest võimalikult kiiresti vabaneda ja elada normaalset elu.