Книги, похожие на «Monika Rahuoja-Vidman, Ära kriimusta end vastu unistusi»

Sisukirjeldus: Fantaasialugude kogumik «Varjud liiguvad pimeduses»sisaldab enam kui poolsada erinevas pikkuses fantaasia- ja õuduslugu,milles on seiklusi, maagiat ja ka seksi. Lugude tegevus toimubtänapäeval, minevikus, tulevikus ja määratlemata aegadel, nüüdses jamuinasmaailmas, tegelasteks lisaks inimestele haldjad, deemonid,surematud, zombid, vampiirid, härjapõlvlased, koerakoonlased ja teisedVarjumaailma tegelased.Autor alustas fantaasialugude kirjutamist mõningate rahvasuus liikunudõuduslugude kirjapanekuga. Kuivõrd selliseid pajatusi on siiski vähe,hakkas Ed Vecin neid ise välja mõtlema ja suurem osa neist ongikogumiku kaante vahel. Kirjaniku loomingut on mõjutanud PoulAnderseni, J.R.R. Tolkieni, Christopher Paolini, George. R. R. Martinija paljude teiste fantaasiakirjanike teosed.Järgmise raamatuna ilmub autoril tõenäoliselt «Atlantis ärkab ellu»,mis kirjeldab kunagiste Atlantise asukate järglaste elu ja võitlusitänapäeva maailmas.

Võimsa Gröönimaa-saaga peategelane on Morten Falck, idealistlik maapoiss, kes saabub Kopenhaagenisse isa soovil teoloogiat tudeerima. Kohtudes Gröönimaal misjonärina töötanud Poul Egedega, tekib tal arusaam, et tema koht on samuti Gröönimaal, inuittidele ristiusku tutvustamas. 1787. aastal astubki ta Gröönimaa pinnale, omamata tegelikku ettekujutust probleemidest, mis ootavad teda ees kohalike pärismaalaste ja taanlastest kolonistide seas. Raskustele peaaegu alla vandununa pöördub ta tagasi kodumaale, kuid alles seal ta mõistab, et vaatamata Gröönimaal ootavatele ohtudele ja vaenulikkusele on tema õige koht siiski selle kõleda looduse ja karmide inimestega maal. Romaan tugineb 1780.–90. aastatel Gröönimaal ja Taanis tegelikult aset leidnud sündmustele. Kim Leine Rasmussen (1961) on Taani-Norra kirjanik. 2012. aastal ilmunud „Igaviku fjordi prohvetid“ on tema neljas romaan, mille eest ta sai aasta hiljem Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna.

Määramatu hulk koolivägivalla all kannatajaid kasutab sellega toimetulemiseks ennasthävitavaid meetodeid. Umbes viiel protsendil teismelistest on diagnoositud söömishäire ja eeldatakse, et 20 protsendil jääb see diagnoosimata. Söömishäirete all kannatajad võivad selle haigusega elada aastaid, otsimata abi ja ravivõimalusi. Umbes 40 protsenti söömishäirete all kannatajatest ei parane haigusest iial.Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga.Sest liiga paljud inimesed mõtlevad, et nende tegudel ei ole tagajärgi.Ja liiga vähesed inimesed on valmis sekkuma seal, kus seda hädasti vaja on.*Selle raamatu peategelane, 15-aastane Deivi ei tahtnud saada osaks ehmatavast statistikast ja tema 22-aastasel versioonil polnud kavaski hakata minevikusündmusi uuesti läbi elama. Ent mõnikord on elul kombeks ennast serveerida meie soovidega arvestamata.

Kogumikus on jutud:Vasikat õpetamasAino ja Leeni kodusKoduseid talitusi tegemasSõit jäätükilLehe-Sassi omad uisudKui meie hakkasime pillimeesteksKui isa kinkis raamatuid

Laguna valla rabametsas leitakse mahalastud põdravasikas ja kohaliku jahimehe laip. Olukord tundub kahtlane, kuna taparelvad on kadunud ja sündmuskohalt ei leita ainsatki jälge. Juhtumiga hakkab tegelema uurija Ira Tever. Peagi saab selgeks, et vallaelanike minevikku katab saladuseloor ja pea igal neist võis olla soov metsast leitud mehega arveid õiendada. Ira peab välja selgitama, kas esialgu seletamatuna näiva mõrvamüsteeriumi ajendiks võisid olla mehe rohked armusuhted, ammune konflikt naabritega, jahimeeste omavaheline rivaalitsemine või veel midagi muud. "Kaks lasku" on kolmas raamat Ira Teveri juhtumite sarjast. «Tüdruk mäelt» ilmus 2014 ja «Mees puukastis» 2015.