Книги, похожие на «Jaak Roosaare, Aktsiatega rikkaks saamise õpik 2.0»

o Teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühendamine loob ühiskonda ümberkujundava uue ärimudeli.o Mõiste “sinine majandus” viitab uuele ärimudelile. Näiteks Hiinas muudab uudne paberitootmine purustatud kivimid, sealhulgas sajandite jooksul kogunenud kaevandusjäätmed printimiseks, kirjutamiseks ja pakendamiseks sobivateks paberilehtedeks, kasutamata selleks vett, langetamata ühtegi puud, kusjuures toode on lõputult taaskasutatav. See räägib, kuidas umbrohuks peetavad ohakad vanas, biokütuste rafineerimistehaseks muudetud naftatehases Sardiinias plastiks, määrdeaineks ja herbitsiidiks muunduvad.o Gunter Pauli on innovaatiline ettevõtja, kelle poolt loodud sinise majanduse ärimudeli raames on üle kogu maailma käivitatud enam kui 200 sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ettevõtet, loodud enam kui 3 miljonit töökohta ning investeeritud üle 5 miljardi dollari. Ta teeb koostööd mitmete riikide valitsustega kohalike majanduste ümberkujundamiseks ja raha suunamiseks tagasi kohalikku kogukonda.o “Me ei saavuta muutust majanduses ja ühiskonnas inimesi käskides ja keelates. Muutuste võti on pakkuda lahendusi, mis on lihtsalt niipalju paremad kui need, mida me täna kasutame”. Gunter Pauli

J. M. Keynes (1883–1946) oli inglise majandusteadlane, riigitegelane ja filosoof, viljakas publitsist, kes osales aktiivselt seltskonnaüritustel ning elas mitmekesist ja huvitavat elu.Majanduspoliitika seisukohast oli kriitilise tähendusega tema mõte, et riigi majanduspoliitika erineb üksikute majandusagentide tegevuste summast, ehk teisisõnu pani Keynes aluse tänapäevasele makroökonoomikale. “Hõive, intressi ja raha üldteooria” on autori sõnul adresseeritud teistele ökonomistile ning teose põhieesmärgiks on keerulised teooriaküsimused ja alles siis nende praktikasse rakendamine. Keynes suunas oma tähelepanu sellele, mis kõige üldisemalt määrab kogunõudluse ja -pakkumise.“Keynesi panus on ehk olulisemgi üldise mõtteviisi arendamises, kuidas majandusest mõelda. Pean siin eelkõige silmas ebakindluse ja määramatuse osa rõhutamist ootuste puhul ning viimaste tähtsustamist majandustegevuse kavandamisel üldiselt ja eriti investeeringutes.” (A. Purju)

Aastal 2016 eesti keeles ilmunud Seppo Saario raamat „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“ on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri, eelkõige investeerimisturgude arenguid silmas pidades. Nagu Saario isegi tõdeb, käes on murrangulised ajad, mil digitaliseerimine, globaliseerumine, kliimamuutused, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt lammutavad agaralt majandusstruktuuri, milles siiani on andnud tooni pigem kaubandus- ja tööstusettevõtted. Raamat räägib lihtsalt, loogiliselt ning elutruult sellest, kuidas aktsiaturud toimivad. Vanameistril jagub rohkelt praktilisi nippe, kuidas turult rammusamaid palu noppida, kahjumeid minimeerida ja investeeringute riskiastme muutumist prognoosida.Saario, kelle õpetussõnade najal on nii siin- kui ka sealpool Soome lahte üles kasvanud terved põlvkonnad aktsionäre, on veendunud, et edukas saab olla üksnes see investor, kes suudab muutustega kohaneda, kahanevatest ärivaldkondadest nutikalt taanduda ning uusi kasvuvõimalusi märgata. Kui nii mõnigi investeerimisraamat viskab lapates õhku korraliku pahmaka teoreetilist tolmu, siis üle kuuekümne aastase investeerimiskogemusega Saario on puhas praktik, kes jagab lahkelt kogunenud nippe. Ta ei salgagi, et hindab börsiettevõtteid siiani jalgadega, käies kohapeal tutvumas nendega, mille väärtpaberid ta omab. Ta on veendunud, et põhimõtteid, mis on sind alati teeninud, pole mõtet niisama üle parda visata.Raamatu väljaandmist on toetanud LHV ja Nasdaq Tallinn.