Книги, похожие на «Michael Lewis, Wall Streeti pokker. Tõus läbi rusude»

See eriline investeerimisraamat sai alguse puhtalt isiklikust taipamisest ja väga haavatavast hetkest, mil lapsega kahekesi elades ja ettevõtjana läbipõlenuna tuli selge arusaam, et ma olen hädas. Üks asi, mis mind aitas, oli investeerimine. Kitsamalt ja tehnilisemalt vaadatuna. Laiemas plaanis aitas mind oma sõltuva olukorra sügavam mõistmine ja rahaasjade (ja elu) eest täie vastutuse võtmine. See on inspireeriv ja aus raamat rahast. Tabust, mille teemal on paaridel kõige rohkem tülisid. Leiad siit emotsionaalseid lugusid ja ka komistuskive ning oma nahal läbi proovitud soovitusi. Ja lõpuks on see investeerimisraamat sellest, et asi pole ainult rahas. See on raamat sellest, kuidas saada sõltumatuks naiseks. Alguses emotsionaalselt ja pisitasa üha enam materiaalselt ka. See raamat muudab sinu elu. Kuidas sa mõtled. Oma raha ja päeva korraldad. Kellega läbi käid ja kuidas end oma elus tunned. Sul on rohkem valikuid ja vähem sundkäike. Merit Raju Teen juba 13 aastat tööd, mis on ühtlasi mu elustiil, kirg ja missioon. Nimetan end elustiili disaineriks: õitsen ise ja aitan ka teistel õide puhkeda. Olgu teemaks tervis, töised valikud, ettevõtlus, heaolu või raha. Seda peegeldavad mu raamatud ja Hingele Pai ajakirjad, juba üksteist korda toimunud joogafestivalid, uus konverents, töötoad, vebinarid, erakohtumised ja hingelepai.ee veebiportaal. Hariduselt olen Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna bakalaureus ja Hamburgi Ülikooli ärimagister. Õppinud ja töötanud olen lisaks Eestile veel neljas riigis: Soomes, Saksamaal, Belgias, Austraalias, kokku üle kolme aasta. Juba seitse aastat on mul olnud au olla ema. Ja elujanu ja elurõõm – need käivad minuga pidevalt kaasas.

Kuidas kõigest viie päevaga lahendada suuri probleeme ja proovida läbi uusi ideid

New York Timesi bestseller.Majandusteadlase ja Nobeli preemia laureaadi Robert J. Shilleri oluliselt täiendatud trükk „Arutu õhin“ pakub hämmastavalt selgeid ja loogilisi vastuseid küsimusele, miks ei ole investorite arutu õhin peale viimast kriisi kuhugi kadunud.Võiks arvata, et elame pärast viimast kriisi sootuks teistsuguses, mullijärgses maailmas. Võiks arvata, et oleme õppust võtnud ega torma taas uisapäisa laienevatele turgudele. Kuid märgid mullidest on tagasi. Turud võivad muutuda ülikiiresti ja praegune hinnatase ei pruugi pikalt püsida. „Arutu õhina“ põhiosa algab kolme sissejuhatava peatükiga, mis paigutavad kolme tähtsama investeerimisturu – aktsiaturu, võlakirjaturu ja kinnisvaraturu – tõusud ja mõõnad ajaloolisse konteksti. Selle teine peatükk on täiesti uus ning on lisatud vastuseks süvenevale murele võlakirjaturu võimaliku mulli pärast. Kui raamatu esimene osa käsitleb struktuurseid tegureid, mis viivad turumullide tekkeni, keskendub järgnev osa kultuurilistele teguritele, mis kindlustavad spekulatiivse mulli struktuuri veelgi. Kolmas osa uurib turukäitumist tingivaid psühholoogilisi tegureid ning neljas akadeemikute ja populaarteadlaste katseid turumulle ratsionaliseerida. Viienda osa 13. peatükk vaatleb aga spekulatiivsete mullide mõju üksikinvestoritele, institutsioonidele ja riikidele. Shiller pakub mitmeid praktilisi retsepte, kuidas vähendada investori riski ühel hetkel „lõhkenud” mulliga silmitsi seista. Juttu tuleb ka sellest, mida poliitikas muuta. Raamatu lisas on redigeeritud versioon autori Nobeli preemia loengust, mis seab mitmed tema väited laiemasse konteksti.Raamatu väljaandmist on toetanud LHV.

Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni.Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.

o Teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse ühendamine loob ühiskonda ümberkujundava uue ärimudeli.o Mõiste “sinine majandus” viitab uuele ärimudelile. Näiteks Hiinas muudab uudne paberitootmine purustatud kivimid, sealhulgas sajandite jooksul kogunenud kaevandusjäätmed printimiseks, kirjutamiseks ja pakendamiseks sobivateks paberilehtedeks, kasutamata selleks vett, langetamata ühtegi puud, kusjuures toode on lõputult taaskasutatav. See räägib, kuidas umbrohuks peetavad ohakad vanas, biokütuste rafineerimistehaseks muudetud naftatehases Sardiinias plastiks, määrdeaineks ja herbitsiidiks muunduvad.o Gunter Pauli on innovaatiline ettevõtja, kelle poolt loodud sinise majanduse ärimudeli raames on üle kogu maailma käivitatud enam kui 200 sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ettevõtet, loodud enam kui 3 miljonit töökohta ning investeeritud üle 5 miljardi dollari. Ta teeb koostööd mitmete riikide valitsustega kohalike majanduste ümberkujundamiseks ja raha suunamiseks tagasi kohalikku kogukonda.o “Me ei saavuta muutust majanduses ja ühiskonnas inimesi käskides ja keelates. Muutuste võti on pakkuda lahendusi, mis on lihtsalt niipalju paremad kui need, mida me täna kasutame”. Gunter Pauli