Книги, похожие на «Барбара Картленд, Vürst ja võim»

«Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.» See lause «Colombast» peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee «Colomba», saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. Lauri Leesi Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust – «Colomba» ja «Carmeni».

"Kirjanduskonkursil „Bestseller 2015“ ilukirjanduse žanris eripreemia pälvinud töö.Ma olen üsna tavaline inimene.Libahundiks ei käi, selle asemel käin tööl.Väikeste laste söömisele eelistan pastaroogi.Duši all ei laula, kuid kallim väidab, et vahel räägin vannitoas kõva häälega.Tervisekontrollis ütles kena doktor, et mu süda lööb väga tugevasti.Nende lugude autor elab meie ligidal tänases Eestis. Ta on haritud ja seepärast ei ole tema maailmas lihtsaid lahendusi, aga teisalt jääb neid lugusid lugedes alles ihalus lihtsa armastuse ja ilu järgi.See ongi neid lugusid ühendav paradoks. Kui ühest küljest esitatakse meie igapäevast maailma läbi iroonia, groteski või absurdse anektoodi, siis teiselt poolt leiame sealt tegelasi, keda autor armastab ja kellest ka lugejad võiksid hoolida. Lõpuks ei teagi, kas ime igapäevases argielus on see, et madratsi sees elab hingega käsi või see, et inimesed ei väsi armastusele lootmast hoolimata paradoksidest.− Ilmar Raag −Tõmbaksin paralleeli noore Arvo Valtoniga – sotsiaalsed allusioonid, igapäevaolmesse tungivad sotsiaalsed motiivid, absurd, mis viib eksistentsiaalse nõutuseni ja lahendust kuskilt eriti ei paista.Kirja pandud rahulikus realistlikus võtmes ja kõrvaltvaataja pilguga, mitte enesekeskselt esimeses isikus, mida kohtab tänapäeval nii palju. Vana kooli kultuurne proosa neile, kes tahavad korralikku kirjandust ja pigem väldiksid postmodernistlikke nihkeid, hüppeid ja segadust.Lugu jookseb kindlalt nagu suur laev, mis ei tähenda, et laevas poleks kotermanni, kes võib ootamatult asuda kapteni kohale.− Peeter Sauter −

Diana Gabaldoni „Võõramaalase“ sarja peategelased Claire ja Jamie on pärast Kariibi merel läbi elatud seiklusi ja ookeanil kogetud vintsutusi jõudnud Inglise kolooniatesse Põhja-Ameerikas. Claire’i ja Jamie elus algab uus vaatus, mis viib nad nii orjanduslikul süsteemil põhinevatesse lõunaosariikidesse, kus nad on tunnistajaks orjade meeletule viletsusele ja orjapidajate luksuslikule elustiilile, kui ka metsikutele äärealadele, kus uusasukatel tuleb toime tulla lume, metsloomade, indiaanlaste ja laastavate taudidega.Ka minevik ega tulevik ei kao kusagile. Jamie elus on jätkuvalt olulisel kohal lord Gray ja tema kasulaps, Jamie lihane poeg William. Veelgi olulisemad sündmused toimuvad aga paralleelajas – 20. sajandil, kus tegutsevad Roger ja Brianna. Roger avastab minevikust ehk Jamie ja Claire’i ajastust kohutava saladuse ja tal tuleb otsustada, mis selle teadmisega peale hakata. Käivitub saatuslik sündmuste ahel ja Claire’i ja Jamie loost saab samavõrd ka Brianna ja Rogeri lugu, mille peategelased on igati oma eelkäijate väärilised.