Книги, похожие на «Jaan Kaplinski, Võimaluste võimalikkus»

Ilmamaalt teine valimik (pärast “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”, 1993) Uku Masingu (1909–1985) ettekandeid, kõnelusi ja vaatlusi ajavahemikust 1930-1951, milledes ta vanatestamentlikult langetab otsuseid inimkonna üle ning kurjustabki. Ilmumisajani 1995 – paari erandiga – avaldamata, oli neid omal ajal kuulatud vaid ettekandeina või levitatud-loetud ärakirjana käsikirjast “Esseede” nime all. Inimese kannatusi ja kohustusi püüab Uku Masing Hando Runneli sõnul piltlikustada näidendilaadses teoses “Palimplastid”, mis samuti leidub valimikus.

“Inglite ilm” on konfutsiuslikult esitatud filosoofiline mõttepalmik, mis arutleb humoorikal viisil elu oluliste küsimuste üle. Raamatus esitatu on küll sisult sügav aga esitluslaad aitab vältida loetu rusuvalt tõsiseks muutumist. Lugedes saab kaasa mõtelda näiteks seesugustele arutlustele: mis on jumalik või inimlik, kes on üldse Jumal, miks on elu nagu ta on ja mis on kõige selle mõte ning palju muudki. Nende kaante vahelt võime leida vastuseid või ka vajalikke algeid mõtluse innustuseks. Selleks võib raamatu avada ükskõik milliselt lehelt. Siiski alustades algusest, võime osa saada omapärase dünaamikaga tervikust, mis jõuab lõpuni just õiges kohas, et jätkata oma lõputut ringkäiku.Kokkuvõtvalt võiks osundada üht raamatus leiduvat mõtet: Kord küsis Aadam Jumalalt: «Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus.» «See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti,» naeratas Jumal.Sissejuhatuseks võite oma meeli ergutada jägmiste raamatust leiduvate mõtete tuules: Kord ütles Aadam Eevale: „Jumalat vaadelda on huvitav.“ „Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,“ vastas Eeva.*Kord ütles üks dinosaurus teisele: „Süüa tähendab elada.“„Kas me sööme igavesti?“ küsis teine.*Kord väljendas esimene ingel mõtet: «Kes Jumalale vastu hakkab, sellele meeldib temaenda tühisus, mis avaldub oma suuruse tajus.»*Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: «Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp.»"Selgita seda meile!" palusid teised inglid."Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast."Teoloog ja hingehoidjaNaatan Haamer

Jaan Puhvel (1932) lahkus Eestist 1944. Haritud Euroopas ja Ameerikas, dr. philos. võrdleva keeleteaduse alal Harvardis 1959, vahetult õppust võtnud kuulsalt Georges Dumézililt, luges ta California ülikoolis Los Angeleses muu kõrval ka võrdlevat mütoloogiat. Käesolev teos kujutabki endast ülikooliloengute põhjal kristalliseerunud õpikut, mis ingliskeeli kirja pandult kujunenud üheks klassikaliseks õppevahendiks Uues Maailmas. Autor on teinud käesolevas tõlkes ja töötluses arvukaid muudatusi, silmas pidades eestikeelset lugejat, ent tahtmata monogeneetilisel alusel indoeuroopa võrdleva mütoloogia käsitlust eestikeskselt kiiva keerata. Ülo Valk lisab: Olen veendunud, et professor Puhvli Võrdlev mütoloogia on oma haardeulatuselt ja teaduslikult tõsiduselt tähelepanuväärseim teos, mis kunagi selles valdkonnas eesti keeles avaldatud.

Enne 1919. aastat kehtinud argumentatsioon, mis põhines keskuse ja perifeeria vahelisel suhtel, ei ole enam mõeldav. Suurte paradigmade väärtuse langemise teiseks vaatuseks oli Teine maailmasõda. Ning kolmandaks vaatuseks 1989. aasta. Varjunditest tulvil kategooriate suures segadikus ei ole traditsioonilist argumentatsiooni juhtinud mõttetegevus, mis põhines sisse- ja välja-arvamisel, üksnes kahe valiku vahelisel either/or-il, enam võimalik.

Ehkki Juhan Luigast (1873–1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei tarvitse see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat hiiglast “piiritleda” püüdes: “Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet.” Esimene Juhan Luiga artiklite kahest köitest, mis jaguneb tsükleiks “Mäss ja meelehaigus”, “Põhjavaim”, “Ilmutus ilus ja rõõmus” ja “Igatsus surra ja elada”, koondab kirjatöid alates aastast 1900 Eesti Vabariigi rajamiseni välja. Käesoleva teosega alustas Ilmamaa oma suursarja “Eesti mõttelugu”, mille juhatabki lähemalt sisse sarja eessõna “Alustuseks”.