Книги, похожие на «Tuule Lind, Viimane piisk»

Üsna tavaline noormees Jeffrey satub oma multimiljonärist isa kutsel Kasahstani asustamata umbsoppi, tohutusse akendeta tehnoloogilisse kompleksi, kus ülirikkad inimesed lasevad end külmutada, et võita surma ja ärgata kunagi paremasse tulevikumaailma. Jeffrey kasuema Artis, kes põeb ravimatut haigust, soovib end külmutada. Hiljem, suutmata leinast üle saada, laseb end külmutada ka Jeffrey isa. Lugu kirjeldabki Jeffrey püüet toimuvat mõista ning inimese ja maailma suhet meie kõrgtehnoloogilisel ajastul.„Null K” on mitmekihiline ja mõneti irooniline romaan tänapäeva maailmast, religioonist, võõrandumisest, maailma lõpust, südametunnistusest ja surmast. Teose keskmes on inimese püüdlused ja unistused ning suutlikkus maailmast või ka iseendast aru saada.Don DeLillo (snd 1936) on USA kirjanik, näitekirjanik, stsenarist ja esseist. 2016. aastal ilmunud „Null K” on autori 16. romaan. Eesti lugejale pole DeLillo tundmatu: tema romaani „Valge müra” (1985) eestindus ilmus 2005. aastal.„Keel, millega DeLillo kui tahes irooniliselt või siiralt kujutab nüüdisaegset tehnokultuurilist võõrandumust, on esteetiliselt absoluutselt nauditav ja kirjanduslikult väga kõrgel tasemel.” Jaak Tomberg, Sirp

Valimik jaapani novelli isaks tituleeritud Akutagawa Ryūnosuke (1892-1927) tekstidest. Kogumik sisaldab juba varem ilmunud tõlkeid autori kuulsaimatest novellidest, aga ka uustõlkeid eesti lugejale seni veel tundmata, kuid maailma novelliklassikasse kuuluvatest teostest. Tõlkevalikus on esindatud kõik Akutagawa loomingu põhiteemad: kiretu vaheduse ja harvaesineva psühholoogilise tabavusega manatakse lugeja ette väikese inimese elu keskaegses ja autori kaasaegses Jaapanis, tagakiusatud jaapani kristlaste maailm ning see, mis toimub autori enese hullumeelses peas. Ryunosuke Akutagawa sündis 1892. aastal Jaapanis. Et ta ema läks peagi pärast poja sündi hulluks, kasvas poiss ema venna peres ja sai onult ka oma perekonnanime. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba varases eas. 1914. aastal asutas Akutagawa koos koolivendadega kirjandusajakirja, kus nad avaldasid nii W.B. Yeatsi kui ka Anatole Francei tõlkeid, aga ka omaenda kirjutisi. 1915. aastal avaldas ta oma esimese lühijutu Rashomon ühes kirjandusajakirjas ning seda pandi tähele. Võib öelda, et sellest algas ka Akutagawa tõsisem kirjanikukarjäär. Kartes, et ta on pärinud ema vaimuhaiguse, sooritas Akutagawa 35-aasta vanuselt enesetapu. Tema kirjanduslik pärand koosneb 150 lühijutust.

Sel soliidse välimusega inglise stiilis villal on halb kuulsus ja naabrid hoiavad sellest kartlikult eemale. Räägitakse, et seal elavat vampiir, kes kunagi majast ei välju, kuid võtvat vahel nahkhiire kuju. Majja satub üüriliseks temperamentne lahutatud naine. Suur on ta üllatus, kui tuleb välja, et ta ei ela majas üksi. Nimelt kuulub pool majast üksikule, esmapilgul pisut kummalisele meesterahvale, kes on võtnud nõuks jälgida vastasmaja asukate tegevust. Talle tundub, et seal toimub midagi seadusevastast…