Книги, похожие на «Rita Anton Lauga, Vihmaussi mure ehk Juurikas luuletab»

Ajaloolase Jaak Juske esimene lastele mõeldud ajalooraamat “Imelik nõukaaeg. Isa põnevad unejutud ajaloost”, viis seiklema üsna hiljutisse ajalukku. Sama sarja teine raamat tutvustab aga ajastut, milles elamist meist keegi ei mäleta, millest aga sedavõrra rohkemad inimesed unistanud on. Eesti on mereäärne maa ja mere ääres elav rahvas ihkab ikka merele. Mitte siis ainult kalale. “Maadeavastaja” oleksid raamatu “Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid” tegelased võinud oma visiitkaardile kirjutada, kui need tol ajal levinumad oleksid olnud. Et leida üles kõiki neid kauged paigad, kuhu meie kaptenid oma laevadega jõudnud on, võtke see raamat ja gloobus selle kõrvale ja saate enne magama jäämist kõik need reisid ise läbi teha.

Muinasjutud, mis õpetavad meile elus olulisi asju.Sisukord:1. Eesel ja karjane2. Hunt ja kurg3. Oksakimp4. Rebane ja viinamarjad5. Linnahiir ja maahiir6. Hunt ja üleannetu kitsetall7. Herakles ja Veomees8. Poiss ja pähklid9. Kassile kellukese kaelapanemine10. Koer, kukk ja rebane11. Härg ja konnad12. Krabipoeg ja krabiema13. Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga14. Kõik, mida suudad ette kujutada, on olemas15. Kaks hunti16. Ilus ööbik ja kole ööbik

Jaak Juske neljas lastele mõeldud ajalooraamat «Tallinna vanalinna kummitusmajad» viib pisut kõhedust tekitavasse maailma, kus Must Munk sikutab varbast, nähtamatu Must Parun avab uksi, verise kleidiga brünett näitsik teeb möödujatele pai, läbi ruumide hõljuvad kapuutsi kandvad mehekujud, samblarohelise kleidiga daam haihtub läbi paksu kiviseina, majaseinalt kaob värv ja kate ning paekivist müüri avausest vahib välja ahastava ilmega mehe pea, surmaläige silmis.Kõlavad nagu stseenid õudusfilmist? Tegelikult on need pildikesed igapäevaelust Tallinna vanalinnas, mida paljude arvates jagame lisaks linna külastavatele turistidele ka arvukate kummituste ja vaimudega. Kas nad on päriselt olemas või on hirmul vahel lihtsalt eriti suured silmad?

Inimese saatuses on palju määramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid üks kriteerium, mis annab võimaluse oma soove ja unistusi täide viia: jäädes ellu on kõik võimalik.Romaan on tagasivaade ühe neljakümnendatesse eluaastatesse jõudnud naise elule. „Jäädes ellu“ räägib Raine Ilmeti noorusest, mis jäi eelmise sajandi viimasesse kümnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni tänapäevani välja.Kaubanduskeskuse kassas istumist kui tööd polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsepõlves ei osanud sellist ametit isegi kõige taiplikumad lapsed ette näha. Tütar Stellale polnud mõtet sellest kõigest kõnelda, sest teda ei huvitanud ema mälestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema mälus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid mõtles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ühte: jääda ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.

„Tänks, et mu elu päästsite!“ sõnas jänes end püsti ajades ning hakkas oma kohevat kasukat prahist puhtaks kloppima. „Kuigi – pole just eriti meeldiv, kui sind kõrvust tõstetakse!“ „Vabandust,“ sõnas Kirk kohmetunult. „Ma üritasin antud olukorras teha parimat, mis sain.“ „Pole hullu – saan aru! Millegipärast arvavad inimesed, et kui sul on pikad kõrvad, tuleb sind just nendest tõsta!“ Ning sujuva elegantse liigutusega tõmbas ta oma kõrvad sirgeks. „Kas sa oskad rääkida?“ oli Jürgen üllatunud. „Loomulikult!“ vastas jänes veidi nipsakalt. „Ei tea, kuidas ma muidu Lihavõttejänes saaksin olla ja üllatusmune laiali vedada, kui ma ei oskaks küsida, kuhu aadressile need viia?“ jätkas ta enda karvasest kasukast risu väljanoppimist. Teine lugu räägib Ülakorruse laste kohtumisest tõelise Lihavõttejänesega.Pikemalt loe ise Ülakorruse laste teisest loost.Raamat on koos AUDIOVERSIOONIGA, et lapsed saaksid lisaks lugemisele, juttu ka kuulata.