Книги, похожие на «Оса Ларссон, Veresüü»

Kui üldse teha katset kirjanikke parema-halvema põhimõttel kuidagi ritta seada, siis kuulub Antti Tuuri praeguste Soome prosaistide esimese viie hulka kindlasti. Oleme ka siin Eestis rõõmustavalt mitmeid tema teoseid välja andnud. Tuuri raamatute aines on nii avar ja mitmekülgne, et just see teeb valiku raskeks ja vastutusrikkaks. Ta kirjutab Soome ränkadest ajalookäänakutest ja argipäevast, oma kodukandi Pohjanmaa kangetest meestest ja ka neist, kes laiema leiva otsinguil veel enne suurt sõda kas Nõukogude Venemaale või Ameerikasse rändasid.Varrak on seekord valinud Tuuri romaanidest „Tangopoisid”. Romaan paigutub ühiskondlikus mõttes pingelisse aega – on 1960. aastad, Soome majandus halval järjel ja tööpuudus suur. Nii käivad Soome noored mehed Rootsis tööl. Paralleel Eesti oludega praegu tekib kohe. Ja ometi ei ole „Tangopoisid” ühiskonnaõpetuse täiendav materjal, vaid üks meisterlik romaan noore mehe eneseleidmisest ja armastusest.

„407 Karaati“ on erootiliste sugemetega psühholoogiline kriminaalromaan, milles segunevad Londoni kõrgseltskond ja Vene allilm. Lugeja satub rahvusvahelise kuritegevuse maailma, kus räpased teod on peidetud säravate maskide taha, kus kõigi põhimõtetel on murdumispunkt ja usaldust saavad endale lubada vaid surnud. Juudi lesele pärandatud briljanti asub jahtima Moskva parim petuskeemide meister, kes kasutab ohvri südame võitmiseks 17nda sajandi Prantsuse õukonna võrgutamiskunsti. Saatuse vangerdus muudab aga paarisuhte painavaks armukolmnurgaks, millest kellelgi pole võimalik tervena välja tulla. Loo pealispinna alt kooruvad välja üha uued ja šokeerivamad infokillud, mis kogu algselt kavandatud süsteemi lõhki löövad. Sündmuste keerises saavad omadest verd ihkavad võõrad ning senised vaenlased avastavad end tahtmatult abimeeste rollis. Londoni kõrgseltskond ja Moskva kriminaalid mõtlevad üksteise võidu välja skeeme, mis neil tekkinud kaoses pinnale aitaks jääda. Just siis, kui situatsioon näitab laabumise tundemärke, selgub, et käimas on elu ja surma piiril balansseeriv topeltmäng, milles ükski osalejatest ei aima, et tegelikult toimub kulisside taga midagi muud. Keegi on salamisi olukorda oma kontrolli all hoidnud. Või kas ikka on?

20.45. Muidugi on tõsi, et olen palju kordi kujutlenud, kuidas lähen ultraheliuuringule koos Markiga ja kuidas Danieliga – aga ometi mitte mõlemaga korraga. Ikka veel vallalisele ja lastetule Bridgetile, kelle bioloogiline kell tiksub juba kuuldavalt valjusti, saab osaks üllatus, et ta on rase. Aeg-ajalt kipub selle vägagi teretulnud seisundiga seotud rõõmu varjutama aga päris oluline ja vastikult ebamugav küsimus: kes on lapsukese isa? Kas lugupeetud ja korralik Mark Darcy, silmapaistev inimõiguste eestkõneleja? Või hoopis võluv ja vaimukas Daniel Cleaver, silmapaistev jobukakk? 19.00. Jääb mulje, nagu oleks nende kehastuses tegu ühe täiusliku mehe kahe poolega, kes üritavad terve elu teineteist üle trumbata. Ja nüüd etendab see komplekt oma näitemängu edasi mu kõhus. Juba tuntud headuses humoorikas ja liigutavas loos, mis räägib lapseootuspaanikast ja emadusõndsusest, aga ka seltskondlikust, töisest, tehnoloogilisest, kulinaarsest ja sünnituspabinaga koos käivast kaosest, on Bridget Jones – globaalne nähtus ja kogu maailma kõige armastatum üksiklane – tagasi, kõht ees. HELEN FIELDING on kirjutanud Bridget Jonesist raamatud „Bridget Jonesi päevik“, „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ja „Bridget Jones: poisi järele hull“. Üksiti kuulus ta ka nende raamatute põhjal valminud filmide stsenaristide hulka. „Bridget Jonesi beebi: päevikud“ on tema kuues romaan. Tal on kaks last ning ta elab vaheldumisi Londonis ja Los Angeleses. „Helen Fielding on humoorikamaid briti autoreid ja koomiline Bridget Jones on geniaalne tegelaskuju.“ – Nick Hornby „Säravalt humoorikad lood!“ – Salman Rushdie

„Tol suvel Shaker Heightsis kõik ainult sellest rääkisidki: kuidas Isabelle, Richardsonide lastest noorim, oli viimaks ära pööranud ja maja maha põletanud.“Shaker Heightsis, Clevelandi rauges ja edumeelses eeslinnas, on kõik viimse üksikasjani planeeritud, alates looklevate teede kulgemisest kuni majade värvi ja nende asukate eduka eluni välja. Ja Elena Richardson, kelle elu eesmärgiks on reeglite järgimine, on justkui sellise mõtteviisi elav kehastus.Siis tuleb mängu Mia Warren, salapärane üksikemast kunstnik, kes saabub sellesse idüllilisse mulli koos teismelise tütre Pearliga ning üürib Richardsonide käest maja. Peagi pole Mia ja Pearl enam lihtsalt üürnikud: selle ema ja tütre paari poole tunnevad tõmmet kõik neli Richardsonide last. Kuid Mial on salapärane minevik ja tema ükskõikne suhtumine reeglitesse ähvardab selle nii korrapäraselt kulgeva linnakese kogukonna elu pea peale pöörata.Kui Richardsonide vanad peresõbrad üritavad Hiina-Ameerika juurtega last lapsendada, vallandub beebi hooldusõiguse pärast lahing, mis terve linna kaheks jagab, ning Mia ja Elena satuvad selle käigus vastaspooltele. Elenal tekivad Mia ja tema motiivide osas kahtlused ning ta otsustab Mia minevikusaladused päevavalgele tuua. Aga tema kinnisideel on ootamatu ja hävitav hind …„Sädemest tõuseb leek“ on raamat, mis keskendub saladuste tähendusele, kunsti ja identiteedi olemusele ning emaduse ohjeldamatule tõmbejõule. Ning ohtudele, mida kätkeb endas veendumus, nagu oleks elus reegleid järgides võimalik katastroofi ära hoida.Raamatu ekraniseerimisõigused on omandanud Reese Witherspoon, kelle firma teeb raamatu põhjal kaheksaosalise teleseriaali.