Книги, похожие на «Arp Rullingo, Veider armastuslugu»

Varasel hommikutunnil võtab üksik mees ette rännaku mäe tippu. Seal üleval, maailma serval kivi peal istudes on tal ees kümme tundi valget aega. Sellest peab piisama, et panna tundmatule lugejale mõeldes kirja elusündmused, mis on toonud ta siia kaljuservale, jättes talle vaid tühjad käed. On ta mõrvar? Või üksnes aitas sihikindlalt inimesi, kes olid talle lähedased? Kui päev loojub, jääb teha veel vaid üks viimane samm.Kõik karate põhireeglid algasid sõnaga hitotsu – esiteks … Kõik olid samavõrd tähtsad, ükski polnud olulisem, ükski polnud vähem oluline kui teised. Ka täna, kui ma istun siin Bocksbergil ja kirjutades minevikku meenutan, märkan, kuidas mu elu hetked üksteise alla mattusid ja kõik omandas tähenduse alles kogusummana. Vaid tagantjärele muutuvad selgeks seosed, mis ühendasid kõiki mu elu hitotsusid.Alpi mägede keskel üles kasvanud, kuid erinevais maailma paigus elanud mitmekülgselt andekas austerlane Hans Platzgumer (1969) kogus juba enne kirjutamisega alustamist tuntust helilooja ja muusikuna ning on harrastanud erinevaid stiile alternatiivrokist ja pungist elektroonilise ja teatrimuusikani. Ta on olnud Grammy nominent ja mängib mitmeid pille, tema arvel on 60 albumit ja üle 1000 kontserdi üle maailma.Alates 2005. aastast on ta olnud haaratud kirjutamisest ning suurima menu tema romaanidest on saavutanud just 2016. aastal ilmunud „Serval“ (Am Rand). Kirjanikuna huvitavad Platzgumerit eksistentsiaalsed teemad ja äärmuslikud olukorrad: hall tsoon elu ja surma vahel, vastutuse võtmine, valikute eetilisus, piirsituatsioonid, milles avaldub inimese tõeline olemus. Tema kirjutamisstiil on napp ja peaaegu lakooniline, ent lummav oma lihtsuses. Ka keeruliste teemade käsitlemisel ei kaldu Platzgumer ilustustele ega sentimentaalsusele; ta ei moraliseeri kunagi, vaid jätab hinnangu andmise lugeja hooleks.

Juhuslik märkus.Meie keskel elab mõrvar.Rohkem ei ole vaja,Ta pussitas surnuks väikese Robbie Harrise.et muuta elu – Ta elab uue nime all.alatiseks.Ta olevat meelt parandanud. Nii nad ütlevad …Joanna hakkab veel kahetsema päeva, mil sõna ta suust lipsas.Kui üksikema Joanna kuuleb koolimaja väravas kuulujuttu, ei kavatse ta seda edasi rääkida. Aga ühele juhuslikule märkusele järgneb teine ja nüüd ei ole enam tagasiteed.Liigub jutt, et kurikuulus lapsmõrvar elab uue identiteediga vaikses Flinstead-on-Sea väikelinnas. Sally McGowan oli kümneaastane, kui ta neljakümne kaheksa aasta eest tappis noaga väikese Robbie Harrise. Ei ole ainsatki fotot, mis kujutaks teda pärast vanglast vabanemist.Kes on siis eeldatavalt meelt parandanud tapja, kes nüüd nende keskel elab? Kui ohtlikuks võib muutuda kuulujutt? Ja kui kaugele läheb Joanna, et kaitsta oma lähedasi ohu eest, kui ta mõistab, mille on vallandanud?Lesley Kara on lõpetanud Faber Academy romaanikirjutamise kursuse. Ta elab Inglismaal Põhja-Essexi rannikul Frinton-on-Sea väikelinnas. „Kuulujutt“ on ta esimene romaan.

Neli üksteisele võõrast inimest on kadunud ja nende asukohast pole jälgegi. Peale ühe. Nende kadumispäeval sai igaüks valge sünnipäevakaardi napi sõnumiga:SINU KINGITUS ON MÄNGKAS SA JULGED MÄNGIDA?Politsei ei muretse – see on ju kõigest mäng. Aga pereliikmed on paanikas. Ühe ohvri tütar veenab psühholoogi ja eradetektiivi dr Augusta Bloomi asja uurima. Kui Bloom süveneb kadunud inimeste elusse – nende käitumisse, motiividesse, isikuomadustesse –, leiab ta midagi, mis kõiki ohvreid ühendab. Ja see on midagi tõeliselt ohtlikku.Kui mäng kogub üha uusi osalejaid, kui üha uued pered kaotavad lähedase, peab dr Bloom ajaga võidu jooksma, et mängujuht paljastada. Kas ta mängib end neile kätte?Mis juhtub, kui just ohvrid on need, keda tuleb karta?Leona Deakin alustas tegevust psühholoogina Lääne-Yorkshire’i politseis ning töötab nüüd tööpsühholoogina. See on tema esimene põnevik. „Kaunilt välja mõeldud, kaunilt kirja pandud, esimesest hetkest kaasahaarav ja nii hirmus, kui olla saab.“ Lee ChildKADUMISMÄNG on käestpandamatu debüütromaan, mis pöörab kadunud isiku süžee pea peale. Mis oleks, kui kadujad ise on need, keda tuleb karta? Leona Deakin on kasutanud psühholoogina saadud kogemusi, et kirjutada tõeliselt närvesööv põnevik. Teos, mis paneb mõtlema, millised halvaendelised ajendid võivad peituda nende inimeste peas, keda me enda arvates läbi ja lõhki tunneme.

„Mõnusalt naljakas ja sarkastiline lugu ühest erilisest, veidi katkisest perekonnast.” – Publishers WeeklyKrystal Sutherlandi uus, hirmnaljakas ja reaalsust painutav romaan kahest autsaiderist, kes astuvad vastu oma suurimatele hirmudele elu ja armastuse ees, üks halvav foobia korraga.Esther Solari vanaisast peale on kõik tüdruku pereliikmed määratud elama mõne suure hirmu meelevallas. Estheri isa on agorafoob ja on kuus aastat maja keldris püsinud, Estheri kaksikvend ei suuda viibida pimedas ning nende ema kardab meeletult ebaõnne. Solaride hirmud on nad alla neelanud ja nende hirmude kätte nad ühel päeval ka surevad.Esther ei tea, milline on tema suurim hirm (ega tahagi teada), sest ta väldib elus kõike ohtlikku. Liftid, kitsukesed ruumid ja rahvamassid on vaid mõned asjadest, millest eemale hoida. Nagu ka juuksur, ämblikud, nukud, peeglid ja kolm tosinat muud foobiat, mille ta on oma peaaegu täielikku halvimate õudusunenägude nimekirja üles märkinud.Siis aga varastab Estheri kunagine klassivend Jonah Smallwood tüdruku päise päeva ajal paljaks. Peale telefoni, raha ja müslibatooni, mida Esther oli hilisemaks hoidnud, varastab Jonah ka tema hirmude nimekirja. Vargusest hoolimata saavad neist sõbrad ja et murda Estheri perekonda kummitav needus, sõlmivad kokkuleppe: oma viimase kooliaasta igal pühapäeval saavad nad kokku, et astuda järjest vastu kõigile koletutele hirmudele Estheri nimekirjas, ja veel ühele, millega tüdruk polnud üldse arvestanud: armastusele.Krystal Sutherland on sündinud ja kasvanud Townsville’is Austraalias. Ta on elanud veel Hongkongis ja Amsterdamis. Tal ei ole lemmikloomi ega lapsi, aga Hollandis oli tal jalgratas Kim Kardashian, kellega oli veidi raske läbi saada. Eesti keeles on ilmunud ka tema esimene romaan „Meie keemilised südamed”.„See raamat haarab lugeja kohe endasse… Seda raamatut peaks soovitama neile, kes otsivad midagi veidi teistsugust.” – VOYA