Книги, похожие на «Erich Kärstner, Veel üks Lotte»

Üksikul saarel asuv Punane klooster on pelgupaigaks siia erinevatel põhjustel pagenud tüdrukutele ja naistele. Kloostris, kus hoitakse ja õpetatakse Jumalanna ja ürgõdede salateadmisi, saavad nad elada hirmu tundmata.Maresi on 13-aastane uudishimulik tüdruk, kes saabus kloostrisse neli aastat tagasi. Siin leidis ta endale kodu, sõbrad ja eelkõige Teadmiste maja raamatud. Asjaliku ja kaastundliku tüdrukuna aitab Maresi hoolitseda nooremate noviitside eest. Kloostri rahuliku elu pöörab pea peale hirmunud pilguga Jai saabumine. Jai pidi pealt nägema, kuidas isa ja onu matsid elusalt tema õe ning nüüd otsib isa teda taga. Ühel päeval ilmubki silmapiirile tundmatu laev. Maresil ja teistel kloostrielanikel tuleb koondada kogu oma vägi ja õppida kasutama iidseid salateadmisi, et võidelda enda elu ja kloostri püsimajäämise eest. „Maresi“ on lugu sõprusest ja vastupidamisest, hirmu ületamisest ja naiselikust väest. Tegu on kolmeosalise „Punase kloostri kroonikate“ sarja esimene raamatuga. Teose põhjal on valmimas film.Helsingis sündinud soomerootsi kirjaniku Maria Turtschaninoffi (snd 1977) raamatud viivad lugejad tolkienlikku fantaasiamaailma, kus peategelasteks julged ja vaprad tüdrukud. Turtschaninoff avaldas oma esimese noorteromaani 2007. aastal, ta on võitnud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas 2014. aasta Finlandia Juniori preemia. „Maresi“ on võetud erakordselt soojalt vastu mitmetes riikides, tänaseks on müüdud raamatu õigused 20 riiki. Sünge, võimas ja originaalne… See raamat tõuseb teiste noorteromaanide seast eredalt esile. Põnev, pingeline ja suurejooneliselt feministlik.The Bookseller

„KUI MONTFORT VÕITLEB TEIE EEST,“ lausub peaminister pilku Tiberiasele pöörates, „peate ka teie meie eest võitlema.“Davidsoni pilk leegitseb kuldselt, Tiberiase oma põleb punaselt.„TEID KUTSUTAKSE PÕHJA LEEGIKS, TEIE MAJESTEET. NÄIDAKE MEILE TULD.“ Siis vaatab peaminister minu poole.„JA NÄITA MEILE TORMI.“–VÕIDUL ON OMA HIND. Mare Barrow sai selle valusa õppetunni, kui Cali reeturlikkus ta peaaegu hävitas. Olles nüüd otsustanud oma südant kaitsta ning tagada Punaste ja endasuguste uusvereliste vabadus, võtab Mare nõuks Norta kuningriik lõplikult hävitada… alustades kroonist Maveni peas. Kuid ühtegi lahingut ei võideta üksinda ning enne kui Punased tõusevad kui üks, peab Mare astuma samale poolele poisiga, kes murdis ta südame, et hävitada poiss, kes ta vaimu peaaegu murdis. Cali mõjukad hõbeliitlased koos Mare ja Vereva Valvega osutuvad hirmuäratavaks jõuks. Kuid Mavenit kannustab nii kõikehaarav sundmõte, et teda ei peata Mare tagasi saamisel miski – isegi kui selleks tuleb hävitada kõik, mis ja kes ta teele jäävad. Sõda on lähenemas ja kaalul on kõik, mille nimel Mare on võidelnud. Kas võidust piisab, et Hõbedased kuningriigid kukutada? Või sulgetakse väikese Välguplika suu igaveseks? Victoria Aveyardi kaasahaarava sarja võimsas lõpplahenduses peab Mare leppima oma saatusega ja võtma kokku kogu oma väe… sest kõik pannakse proovile, aga sugugi mitte kõik ei jää ellu.

„Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kümme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”„Üheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.

Hando on äsja keskkooli lõpetanud tavaline noormees. Või siis mitte päris tavaline. Aga selles eas on ju kõik pisut erinevad. Laheda elukoha otsingutel ülikoolilinnas jõuab juurahuviline poiss koos sõpradega majani, mis peidab endas üht õudset saladust.„Punk ei ole surnud” autori Hugo Vaheri teine noorsooromaan räägib tühjana seisnud maja hõivanud hakkajatest noortest, kes vaatamata oma vanusele ise oma elu korraldamisega suurepäraselt hakkama saavad. See on jutustus suvest ja sõpradest, hoolimisest ja armastamisest, ei puudu ka tubli annus närvikõdi. Tegu on noorteromaanikonkursil ära märgitud tööga.

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, kõikvõimas maag, räpaste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salapäraselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama kõikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 6: Surmatooja“ on kuues lugu Derek Landy põrgulikult põnevast noorteseeriast.–Surmatooja on tõusnud. Leebesurmal ja Valküürial on aega seitse päeva, et paljastada Surnumanajate saladus enne, kui on hilja. Kell tiksub. Lord Julm on liikvel. Ja selle järel pole enam miski iial endine.