Книги, похожие на «Erik Tohvri, Veel on aega»

Neljaosalise sarja esimene raamat. Igatsus meeletu armastuse järele on peamiseks põhjuseks, et seni turvalist elu elanud, kuid seikluslik Mikelina alustab kooselu lennureisil juhuslikult kohatud Christosega. Modellivälimusega kaarismaatiline näiv mees on põnev ja saladuslik, tema vägivaldne käitumine ja kindlad viited valgustkartvale olevikule neiut ei hirmuta. Vastupidi. Armastuse nimel on Mikelina valmis ka ise kuritegelikule teele asuma. Või aitavad neiu totaalsele muutusele kaasa hoopis keeruliseks muutunud suhted sõpradega ja probleemid tööl? Mida sina arvad? Raamatule järgnevad „Kättemaksu ballaad“, „Ahvatluse ingel“ ja „Taluvuse karikas“

Noor mees ärkab haiglavoodis. Tal ei ole aimugi, kes ta on või kuidas ta sinna sai. Arst ütleb talle ta nime, aga ta ei mäleta seda. Ta ei mäleta midagi. Lootuses taastada enda unustatud minevik, hakkab Innokenti üles kirjutama killustatud mälupilte, mis viivad 20. sajandi algusaastate Peterburi, räägivad lapsepõlvest ja esimesest armastusest, jutustavad 1917. aasta revolutsioonist Venemaal ja sellele järgnenust. Aga kuidas suudab ta nii täpselt mäletada toonast aega – vestlusi, lõhnu ja hääli, kui kalendris on 1999. aasta ja mees on veel noor?Jevgeni Vodolazkini „Aviaator“ on osaliselt inspireeritud kirjaniku mentori, viis aastat koonduslaagris veetnud Vene akadeemiku Dmitri Lihhatšovi mälestustest. Päeviku vormis kirja pandud romaan ei keskendu siiski sedavõrd Venemaa heitlikule ajaloole, kui pigem igapäevaste pisiasjade – puudutuste, vestluste, häälte ja lõhnade – tähtsustamisele. Kas nendes peitubki õnn? Kolme tegelaskuju kirjelduste kaudu jõuavad lugejani armastus ja kaotusvalu ning realistlik pilt nii 20. sajandi algusaastate kui ka 1990. aastate Venemaa argielust ja tõekspidamistest. Romaan, millest leiab vihjeid nii Bulgakovi kõrgteosele „Valge kaardivägi“ kui ka Dostojevski „Kuritööle ja karistusele“, kindlustab Vodolazkini positsiooni Vene nüüdisaegsel kirjandusmaastikul.Jevgeni Vodolazkin, keda kutsutakse ka uueks Umberto Ecoks ja Venemaa Márqueziks, sündis 1964. aastal Kiievis ning elab Peterburis. Ta on vanavene kirjanduse, Venemaa keskaja ja folkloori ekspert ning erialateadmised on leidnud olulisel määral kasutust ka kirjaniku loomingus. Varasemalt on eesti keeles Vodolazkinilt ilmunud romaan „Lavr“ (2014), mis pälvis Venemaa maineka kirjanduspreemia Bolšaja Kniga ja Jasnaja Poljana auhinna. Vodolazkini teoseid on avaldatud enam kui 30 keeles.

Teet Kallase 80-ndatel kirjutatud romaan räägib keskea künnisel oleva igati keskmise eesti mehe elumuredest ja loomulikult ka väikestest rõõmudest. Peategelase eneseotsingud ja mälestuskillud teevad otsekui mosaiikse läbilõike teda ümbritsevatest kaasaegsetest ning olustikust. Loomulikult ei puudu loos ka ka kõvaltänava kaunitar kes… (aga sellest loeb igaüks juba ise).

Öise metroorongiga sõites saab Jack Reacher ootamatult aru, et ühe tema kaasreisija juures võib täheldada kõiki tunnuseid, mis Iisraeli luure koostatud nimekirja järgi viitavad enesetapupommarile. Olles varem ühe terrorirünnaku üle elanud, otsustab Reacher selle siin ära hoida. Või vähemalt üritada.Ent siis juhtub midagi, mida ta ei osanud ette näha, ning vallanduvad sündmused, mille tõttu Jack Reacher osutub äkki pinnuks silmas nii New Yorgi politseile kui ka mitmele USA föderaalametile, rääkimata mingitest kahtlastest turvameestest.Ehkki ta ise ei soovi muud kui välja selgitada tõde, kohtab ta oma teel loendamatuid takistusi ning talle hakkavad vastu töötama inimesed, kellest ta poleks seda oodanud.Ta jõuab jälile plaanile, mille eesmärgiks on saada oma valdusse tundlik info, mis puudutab USA eriväelaste kunagist lühimissiooni Afganistanis. Näiliselt vajavad seda infot kunagise Nõukogude armee snaipri lesk ja tütar. Ent varsti saab Jack Reacherile selgeks, et nende naiste puhul on tegemist hoopis kurikuulsa terrorirühmituse al-Qaeda liikmetega. Ja paraku pole nad saabunud New Yorki ilma suure hulga relvastatud saatjateta.Algab võitlus elu ja surma peale.