Книги, похожие на «Sara Shepard, Veatu. Valelikud võrgutajad. 2. raamat»

„Tol suvel Shaker Heightsis kõik ainult sellest rääkisidki: kuidas Isabelle, Richardsonide lastest noorim, oli viimaks ära pööranud ja maja maha põletanud.“Shaker Heightsis, Clevelandi rauges ja edumeelses eeslinnas, on kõik viimse üksikasjani planeeritud, alates looklevate teede kulgemisest kuni majade värvi ja nende asukate eduka eluni välja. Ja Elena Richardson, kelle elu eesmärgiks on reeglite järgimine, on justkui sellise mõtteviisi elav kehastus.Siis tuleb mängu Mia Warren, salapärane üksikemast kunstnik, kes saabub sellesse idüllilisse mulli koos teismelise tütre Pearliga ning üürib Richardsonide käest maja. Peagi pole Mia ja Pearl enam lihtsalt üürnikud: selle ema ja tütre paari poole tunnevad tõmmet kõik neli Richardsonide last. Kuid Mial on salapärane minevik ja tema ükskõikne suhtumine reeglitesse ähvardab selle nii korrapäraselt kulgeva linnakese kogukonna elu pea peale pöörata.Kui Richardsonide vanad peresõbrad üritavad Hiina-Ameerika juurtega last lapsendada, vallandub beebi hooldusõiguse pärast lahing, mis terve linna kaheks jagab, ning Mia ja Elena satuvad selle käigus vastaspooltele. Elenal tekivad Mia ja tema motiivide osas kahtlused ning ta otsustab Mia minevikusaladused päevavalgele tuua. Aga tema kinnisideel on ootamatu ja hävitav hind …„Sädemest tõuseb leek“ on raamat, mis keskendub saladuste tähendusele, kunsti ja identiteedi olemusele ning emaduse ohjeldamatule tõmbejõule. Ning ohtudele, mida kätkeb endas veendumus, nagu oleks elus reegleid järgides võimalik katastroofi ära hoida.Raamatu ekraniseerimisõigused on omandanud Reese Witherspoon, kelle firma teeb raamatu põhjal kaheksaosalise teleseriaali.

20.45. Muidugi on tõsi, et olen palju kordi kujutlenud, kuidas lähen ultraheliuuringule koos Markiga ja kuidas Danieliga – aga ometi mitte mõlemaga korraga. Ikka veel vallalisele ja lastetule Bridgetile, kelle bioloogiline kell tiksub juba kuuldavalt valjusti, saab osaks üllatus, et ta on rase. Aeg-ajalt kipub selle vägagi teretulnud seisundiga seotud rõõmu varjutama aga päris oluline ja vastikult ebamugav küsimus: kes on lapsukese isa? Kas lugupeetud ja korralik Mark Darcy, silmapaistev inimõiguste eestkõneleja? Või hoopis võluv ja vaimukas Daniel Cleaver, silmapaistev jobukakk? 19.00. Jääb mulje, nagu oleks nende kehastuses tegu ühe täiusliku mehe kahe poolega, kes üritavad terve elu teineteist üle trumbata. Ja nüüd etendab see komplekt oma näitemängu edasi mu kõhus. Juba tuntud headuses humoorikas ja liigutavas loos, mis räägib lapseootuspaanikast ja emadusõndsusest, aga ka seltskondlikust, töisest, tehnoloogilisest, kulinaarsest ja sünnituspabinaga koos käivast kaosest, on Bridget Jones – globaalne nähtus ja kogu maailma kõige armastatum üksiklane – tagasi, kõht ees. HELEN FIELDING on kirjutanud Bridget Jonesist raamatud „Bridget Jonesi päevik“, „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ja „Bridget Jones: poisi järele hull“. Üksiti kuulus ta ka nende raamatute põhjal valminud filmide stsenaristide hulka. „Bridget Jonesi beebi: päevikud“ on tema kuues romaan. Tal on kaks last ning ta elab vaheldumisi Londonis ja Los Angeleses. „Helen Fielding on humoorikamaid briti autoreid ja koomiline Bridget Jones on geniaalne tegelaskuju.“ – Nick Hornby „Säravalt humoorikad lood!“ – Salman Rushdie

Uus nõelterav kriminaalromaan „Maestro” autorilt.Ajakirjanik Viljar Ravn Gudmundsson ja uurija Lotte Skeisvoll on just hakanud tasapisi toibuma sarimõrvar Maestro juhtumist, kui Haugesundi linna vapustab uus kriminaalne lugu. Pärast eramajas toimunud noortepidu leitakse majast surnud tüdruk. Uurimine toob päevavalgele tõsise probleemipuntra – paremäärmuslusest, eksperimentaalsest seksist ja uimastitest kokku segatud surmava kokteili. Loo keskmes on Viljari 17-aastane poeg Alexander. Ebakindla nooruki jaoks on taevas ja põrgu teineteisele ohtlikult lähedal ja iga samm võib olla viga.

Kui üldse teha katset kirjanikke parema-halvema põhimõttel kuidagi ritta seada, siis kuulub Antti Tuuri praeguste Soome prosaistide esimese viie hulka kindlasti. Oleme ka siin Eestis rõõmustavalt mitmeid tema teoseid välja andnud. Tuuri raamatute aines on nii avar ja mitmekülgne, et just see teeb valiku raskeks ja vastutusrikkaks. Ta kirjutab Soome ränkadest ajalookäänakutest ja argipäevast, oma kodukandi Pohjanmaa kangetest meestest ja ka neist, kes laiema leiva otsinguil veel enne suurt sõda kas Nõukogude Venemaale või Ameerikasse rändasid.Varrak on seekord valinud Tuuri romaanidest „Tangopoisid”. Romaan paigutub ühiskondlikus mõttes pingelisse aega – on 1960. aastad, Soome majandus halval järjel ja tööpuudus suur. Nii käivad Soome noored mehed Rootsis tööl. Paralleel Eesti oludega praegu tekib kohe. Ja ometi ei ole „Tangopoisid” ühiskonnaõpetuse täiendav materjal, vaid üks meisterlik romaan noore mehe eneseleidmisest ja armastusest.