Книги, похожие на «Risto Vuorinen, Vastarannan lumo»

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!

Traagiline õnnetus. Kõik juhtus väga kiiresti. Ta ei oleks saanud seda ära hoida.Või oleks?Sekunditega variseb Jenna Gray maailm kokku. Tema ainus ellujäämislootus on jätta kõik maha ja alustada kuskil mujal puhtalt lehelt. Jenna kolibki Walesi rannakülla üksikusse majja. Kuid kurja novembriõhtu mälestused, lein ja toonased hirmud, mis ta elule kriipsu peale tõmbasid, ei lase tal rahus olla. Just siis, kui Jennale hakkab tunduma, et tunneli lõpus paistab tema jaoks siiski valgus, saab minevik ta kätte. Tagajärjed on kohutavad… Kui nautisid „Tüdruk rongis” ja „Kadunud” lugemist, siis on see raamat sulle: ootamatute süžeepööretega kaasakiskuv psühholoogiline põnevik. „Ma lasen sul minna” tugineb tõsielulistele sündmustele ja autori väga isiklikele üleelamistele.***Clare Mackintosh töötas 12 aastat politseis, muu hulgas ka kriminaaluurimisosakonnas ja avaliku korra kaitsjana. 2011. aastal lahkus ta sellest ametist ning asus tööle vabakutselise ajakirjaniku ja meedianõustajana ning praegu tegeleb peamiselt kirjutamisega. Ta on ajakirja Cotswold Life kolumnist ning Chipping Nortoni kirjandusfestivali (www.chiplitfest.com) algatajaid. Tema debüütromaan „Ma lasen sul minna” (ingl k „I Let You Go”) ilmus 2014. aastal ja püsis Sunday Timesi bestsellerite esikümnes 12 nädalat. Raamat valiti 2015. aastal ka iTunesi poe parimate hulka. „Ma lasen sul minna” on tõlgitud rohkem kui 25 keelde ning seda on müüdud üle poole miljoni eksemplari. Raamat jõudis ka The British Book Industry Awardsi 2016. aasta debüütromaani lõppnimistusse. Autor elab Inglismaal Cotswoldis.***„Judinaid tekitav, vastupandamatu ja kaasahaarav, „Ma lasen sul minna” on peenelt kujundatud ja rabava süžeega romaan.” – Paula Hawkins, romaani „Tüdruk rongis” autor „Lugesin „Ma lasen sul minna” läbi kahe õhtuga; see ajas mind nutma (vähemalt kahel korral), õhku ahmima (korra) ja kõige rohkem pani siiski soovima, et ma oleksin selle ise kirjutanud. Haarav, autentne ja rahutukstegev: asjalik ja mõnusalt nutikas saavutus.” – Elizabeth Haynes, raamatu „Nurka aetud” autor „Väga julge ja kütkestav debüüt selliste sisulahendustega, mis tegid mind kadedusest roheliseks.” – Mark Billingham, krimikirjanik„Väga veenev, on ju Mackintosh endine kriminaaluurimistöötaja. Nii hea debüütromaan tähendab küll kaotust politseiridadele, ent võitu krimikirjandusele. Palun veel.” – Sunday Mirror„Üllatava pöördega pingeline psühholoogiline põnevik.” – Daily Express„Mackintosh on oma emotsionaalse debüütraamatuga loonud erakordse õhustiku.” – Alex Marwood, raamatu „Tapja kõrvalkorterist” autor

„Spioon, kes pääses külma käest” on inglise põnevuskirjaniku John le Carré (snd 1931) kolmas romaan, millest sai pärast ilmumist kohe bestseller. Sageli parimaks spiooniromaaniks nimetatud loo tegevus leiab aset külma sõja aegsel Ida-Saksamaal. Romaan jälgib Suurbritannia salaluure ja Saksa DV Abteilungi vahelist julma, kuid haaravat kassi-hiire mängu ajal, mil Euroopat lahutas raudne eesriie ja Berliini müür.

„Tol suvel Shaker Heightsis kõik ainult sellest rääkisidki: kuidas Isabelle, Richardsonide lastest noorim, oli viimaks ära pööranud ja maja maha põletanud.“Shaker Heightsis, Clevelandi rauges ja edumeelses eeslinnas, on kõik viimse üksikasjani planeeritud, alates looklevate teede kulgemisest kuni majade värvi ja nende asukate eduka eluni välja. Ja Elena Richardson, kelle elu eesmärgiks on reeglite järgimine, on justkui sellise mõtteviisi elav kehastus.Siis tuleb mängu Mia Warren, salapärane üksikemast kunstnik, kes saabub sellesse idüllilisse mulli koos teismelise tütre Pearliga ning üürib Richardsonide käest maja. Peagi pole Mia ja Pearl enam lihtsalt üürnikud: selle ema ja tütre paari poole tunnevad tõmmet kõik neli Richardsonide last. Kuid Mial on salapärane minevik ja tema ükskõikne suhtumine reeglitesse ähvardab selle nii korrapäraselt kulgeva linnakese kogukonna elu pea peale pöörata.Kui Richardsonide vanad peresõbrad üritavad Hiina-Ameerika juurtega last lapsendada, vallandub beebi hooldusõiguse pärast lahing, mis terve linna kaheks jagab, ning Mia ja Elena satuvad selle käigus vastaspooltele. Elenal tekivad Mia ja tema motiivide osas kahtlused ning ta otsustab Mia minevikusaladused päevavalgele tuua. Aga tema kinnisideel on ootamatu ja hävitav hind …„Sädemest tõuseb leek“ on raamat, mis keskendub saladuste tähendusele, kunsti ja identiteedi olemusele ning emaduse ohjeldamatule tõmbejõule. Ning ohtudele, mida kätkeb endas veendumus, nagu oleks elus reegleid järgides võimalik katastroofi ära hoida.Raamatu ekraniseerimisõigused on omandanud Reese Witherspoon, kelle firma teeb raamatu põhjal kaheksaosalise teleseriaali.

Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Elust Korful on Durrell kirjutanud veel kaks raamatut – «Linnud, loomad ja sugulased» ning «Jumalate aed». „Minu pere ja muud loomad“ on lugu humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Just Korful tärkas Gerald Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel. Tema vend Larry, kellest sai mõjukas kirjanik Lawrence Durrell, elas Korful ja teistel Kreeka saartel ka pärast Teist maailmasõda ning kirjutas need oma paljudesse romaanidesse ja reisikirjadesse.Korfu-triloogia põhjal on valminud ka telesari „The Durrells“, mille esimene hooaeg jõudis ekraanile 2016.