Книги, похожие на «Люсинда Райли, Varjuõde»

Kas olete Tallinnas taksosse istudes kunagi mõelnud, et mees rooli taga võib olla kõrgema järgu luureagent? „Ruutuemanda sündroomi” lugemise järel ei tundu see enam sugugi võimatu. Eesti päritolu luurajate Leo Tamme ja Thomas Thamericki tegutsemisele kaasa elades saab lugeja osa põnevatest ja vahel koguni verd tarretama panevatest sündmustest, mis leiavad aset mitmel mandril ja mitme luureagentuuri kabinettides – see on tõeline silmaringi avardamise retk. Poolt maailma hõlmava võrgu niite lahti harutades jõutakse välja ka „Estonia” hukkumise võimaliku põhjuseni. Aga Saaremaal upitab suur kollane kuu ikka end laidude ja saarte tagant mere kohale ja paistab, et maailma parim paik on siiski Kuressaare all lahes asuv Laiamadal.

Romaani esimese osa tegevustik viib lugeja 26. sajandi keskpaika, mil inimesed on jõudnud koloniseerida märkimisväärse osa meie galaktikast. Kõigile uuringutele vaatamata pole teadlased suutnud leida peale inimese ühtki teist mõtlevat organismi, kuigi arheoloogilised kaevamised Linnutee eri paigus nende kunagisele sealviibimisele viitavad. Ühel päeval saab aga Maal asuv instituut teate, et ühelt kaugelt planeedilt nimega Sofia on leitud kindlaid tõendeid sealse liigi olemasolu kohta – kohapeal uurimist teostav ksenoarheoloog saadab Maale uurimiseks raseda kohaliku neiu. Kuid sellest on aimu saanud ka tumedad jõud, kes soovivad hinnalist geenimaterjali iga hinna eest enda valdusse saada. Teadlasel Karl Harakul õnnestub tüdruk tagaajajate käest päästa ja algab pingeline tagaajamine mööda kaugeid planeete, mille käigus ilmneb rohkelt ootamatuid pöördeid ning avastusi.Peeter Helme on eesti kaasaegses kirjanduses kindlalt kanda kinnitanud. Temalt on ilmunud kolm romaani „Puudutus” (Verb 2007), „September” (Pegasus 2009), „Varastatud aja lõpus” (Tuum 2011), rohkelt esseid, arvustusi, novelle ning luuletki. Hinnatud kirjanduskriitikuna on ta mitmete kirjandussaadete juht raadios ning Eesti Ekspressi kirjandustoimetaja.

„Muutlik“ on tuntud eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi uus proosateos. Žanriliselt võiks seda pidada pihtimusromaaniks, kuna raamatu sisuks on diplomaadist kirjaniku igapäevatoimetused Lätis ja Eestis viimastel aastatel. Samas eristab teost tavapärasest romaanist see, et peatükid on fragmentaarsed ja segamini paisatud, ajaline lineaarsus on kadunud. Raamat ühendab ülima personaalsuse ülima igavikutundega. Argipäevakirjeldustest kasvavad välja hoopis suuremad küsimused aja ja sündmuste suhtelisusest, kogu inimrabelemise mõttekusest ning olemise talumatust kurbusest.