Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Люсинда Райли, Varjuõde»

Katrin Pauts
Imeilusas aedlinnas Marduse tänava vanas majas elab kirjanik Elisabeth. Temaga juhtub selle maja ees ebatavaline õnnetus ja ta hukkub. Pärast Elisabethi surma võtab maja üle tema noorem õde Eeva, kes ei olnud Elisabethiga aastaid suhelnud. Politseinikust mehe ja väikese lapsega end Marduse tänaval sisse seadnud, hakkab Eeva aimama, et tema uute naabrite elu pole hoolikalt võõbatud fassaadide ja klanitud eesõuede taga just niisugune, nagu välja paistab. Marduse tänaval on tulnud ette liiga palju kahtlasi surmajuhtumeid. Eevale tundub, et kõigil on midagi varjata ning kuidagi on need saladused seotud raamatuga, mida Elisabeth enne surma kirjutama hakkas. Elisabethi arvuti on aga kadunud nagu tina tuhka. Kui keegi ka Eeva enda elu kallale kipub, kibeleb ta õe kadunud käsikirja kiiresti üles leidma.Aastail 2017–2018 Kanal 2-s jooksnud seriaali „Nukumaja” esialgne stsenaarium kandis pealkirja „Marduse põik”. Just Marduse põiktänaval ühes kaunis aedlinnas juhtusid kõik teleseriaalis näidatud põnevad sündmused. Ka Elisabeth ja Eeva, politseinik Tarmo ning nende naabrid on sarjast tuttavad tegelaskujud. Kuid see lugu, mis juhtub nendega siin raamatus, on sootuks teistsugune kui see, mida ekraanil nähtud.
Kathryn Hughes
Tina Craig täidab võimaluse korral kõik oma tunnid tööga ja on lisaks veel ka vabatahtlik heategevuspoes, et mitte olla oma õnnetus kodus. Kui ta vaatab läbi ühe kantud ülikonna taskuid, satub ta kätte vana kiri, mille ümbrik on pitseeritud ja postmark templita. Tina avab kirja ja loeb seda – otsus, mis muudab ta elu jäädavalt.Billy Stirling teab, et ta on olnud rumal, ent loodab, et asju saab parandada. 4. septembril 1939 istub ta kirjutama kirja, mis peaks muutma ta elu. Seda see teebki … ja palju rohkem, kui ta suudab ette kujutada.
Jaan Kaplinski
Raamatus on kolm lugu, mida ühendab loodus. See, mis mulle on lähedane lapsepõlvest saadik ja millega kokkupuutumistest ka kirjutan. Tegu on peaaegu reisikirjadega, millest tuleb välja, et vahel pole olulist vahet käigul kodumetsa pliidipuude järele või käigul Uus-Meremaa metsa põliseid kauripuid vaatama. Oluline ja huvitav on ikka see, mida inimene oma retkel näeb, mõtleb ja mida selline retk temale tähendab. Kas meelelahutust, targemaks saamist või veel üht kinnitust oma ühtekuuluvustundele loodusega, metsaga, puude-põõsaste, lillede ja lindudega. Ja rõõmu, et midagi niisugust on ikka olemas ja muret selle pärast, kas ja kui kaua loodus, metsad ja niidud, milleta elu ei suuda ette kujutada, veel kestab. See rõõm nagu see muregi on paljudele meist ühine ja see annab lohutust. Ja isegi lootust.
Tana French
Erakordne. – The TimesFrench on vaieldamatult üks parimaid krimikirjanikke, kes üldse olemas on. – Associated PressIntelligentne ja kaunilt kirjutatud romaan võmmidest, mõrvast, mälust, suhetest ja Iirimaast. Mõrv äratab ammused mälestused…Kaheteistaastane poiss mängib koos oma kahe parima sõbraga metsas. Juhtub midagi hirmsat. Ja tema sõbrad kaovad igaveseks.Kakskümmend aastat hiljem töötab Rob Ryan – ainus, kes metsast tagasi tuli – Dublini politseijaoskonnas uurijana. Ta on muutnud oma nime. Keegi ei tea tema minevikust. Isegi tema ise ei mäleta, mis tollel päeval juhtus. Siis aga leitakse ammuse tragöödia paigast väikese tüdruku surnukeha ja kunagine müsteerium kisub Robi jälle enda keerisesse. Iga uus juhtlõng süvendab temas ja tema partneris Cassies halba eelaimust. Robi iseseisvalt ette võetud uurimine aga kurnab teda üha enam. Ning kõik jäljed viivad halastamatult tagasi… metsa.Tana French sündis USAs, kuid veetis suure osa oma lapsepõlvest Iirimaal, Itaalias ja Malawis. Ta õppis Dublini Trinity College’is näitlejaks ning elab siiani Iirimaal. Tema esimene romaan “Vaikiv mets” ilmus 2007. aastal ja võitis mitu auhinda, teiste seas Edgari, Anthony, Barry auhinnad parima debüütromaani eest ning Macavity ja IVCA Clarioni auhinna parima põnevusromaani eest.Raamat on esimene osa Dublini mõrvarühma juhtumitest jutustavas sarjas, mille iga osa võtab fookusesse uue peategelase, kes on lugejale eelmisest osast küll tuttav, kuid pole täitnud keskset rolli. Nii loob autor mitmekülgse maailma ning annab lugejale võimaluse näha seda erinevatest vaatepunktidest.French on nüüdisaja üks andekaimaid krimikirjanikke. – Washington PostSee psühholoogiline põnevik raputab su läbi ega lase end käest panna. – Belfast TelegraphTäiuslikumaid põnevikke, mida ma viimasel ajal lugenud olen. – Sophie HannahTana French tekitab lugejates kultuselaadset pühendumist… suur osa krimikirjandusest on meelelahutuslik, French aga sõltuvust tekitav. – The New YorkerNagu kõigis Frenchi romaanides, on ka siinne tekst tähendustest tulvil. Autor ei too meieni lihtsalt üht pööreterohket mõrvalugu, vaid pakib selle hoolikalt valitud proosasse, luues teksti, mis on nii elegantne kui ka sünge. – Associated PressSee hästi kirjutatud ja salamisi üha pinget keriv romaan haarab lugeja endasse juba esimesel leheküljel. – The TimesSuurepäraselt enesekindel ja kaunilt kirjutatud debüütromaan, mitmetahuline psühholoogiline põnevik, mis kaevub igapäevaelu sügavustesse ning pakub hulgaliselt närvikõdi ja üllatusi. – Irish Independent
Vladimir Wiedemann
Vladimir Wiedemann oli üks 1970ndate Eesti hipi-underground’i keskseid kujusid. Ta omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kõrghariduse vene filoloogias, täiendades end ka semiootika vallas. “Püha kaljukitse radadel” on Vladimir Jah Guzmani pseudonüümi all varem ilmunud vene keeles. Teos pakub magus-maagilist sissevaadet Vladimir Wiedemanni seiklustele Kesk-Aasias, mida ta külastas korduvalt alates 1970ndate teisest poolest. Siit sujub kulgemine mööda müstilisi pühapaikasid, Dušanbe turgusid, hüpnootilisi mäeahelikke, Lenini tänavaid kolme Lenini ausambaga ning nasvai, najaki või kanepipläru aurudes siserännakuid, mis võivad tipneda kohtumisega igaviku Buddha endaga. Samuti kuuleme nõukogude aja ilmselt kurioosseimast äriplaanist – trükkida koraani otse KGB ruumides Tallinnas ja müüa neid üüratu vaheltkasuga Kesk-Aasiasse, ning mitte jääda seejuures vahele. Terje Toomistu, antropoloog
Понравилось, что мы предложили?