Книги, похожие на «Roger Zelazny, Varjude Jack. Sari "Orpheuse Raamatukogu"»

"Öine vahetus" (Night Shift; 1978) on õuduskirjanduse kuninga ja 20. sajandi kõige menukama ulmekirjaniku Stephen Kingi esimene ja kriitikute ning fännide hinnangul ka tema kõige parem novellikogu. Selles on tunda noore Stephen Kingi värskust, jutud on eelkõige ehedad ja karged, tihti novelliliku lõpplahendusega. «Öine vahetus» sisaldab 20 Kingi varase loomeperioodi tuntumat pala nagu «Öine vahetus», «Ma olen uks», «Maisi lapsed» ja «Jerusalem’s Lot». Mitme selle kogumiku loo järgi on tehtud populaarseid õudusfilme, näiteks maailmakuulus «Children of the Corn» (1984, 2009), «Maximum Overdrive» (1986) ja «The Lawnmower Man» (1992).Lisaks Cthulhu-õudusele ja lovecraftilikule Uus-Inglismaale kohtame selles kogus õõvastava ökosüsteemi moodustanud hiidrotte, teistelt planeetidelt kaasa toodud tulnukõudust, peopessa tekkivaid silmi, ellu ärkavaid mängusõdureid oma hirmuäratava lahingarsenaliga, teadvuse omandanud masinaid, laste usukultusgruppi maisipõllul ja paljut muud hirmutavat ning õudustäratavat.TÕLKIJA(D)SILVER SÄRA, KRISTI KARTAŠEV, ANDREAS ARDUS, RAUL SULBI, EVA LUTS

Raamatu 3. osa. Kättemaks iga hinna eest! Noor meremees pöördub ohtlikult reisilt tagasi koju. Tema isa ja kallim ootavad teda. Ent armukade reetmine muudab tema elu alatiseks! Ootamatu kohtumine aga toob ta ellu uue muutuse ning tundmatust meremehest saab KRAHV MONTE CRISTO – salapärane, rikas ja piisavalt võimas, et oma vaenlastele viimaks kätte maksta.

13. sajandil tundmatu islandi autori kirjutatud “Völsungite saga” põhineb oluliselt vanemal materjalil, mille juured ulatuvad tagasi vähemalt suure rahvasterändamise aega 5. sajandil. “Völsungite saga” on nn. vana-aja saagade korpuse kõige tuntum tekst, lugu lohetapja Siguršist ja Völsungite soo langemisest oli kunagi üldtuntud kogu Põhja-Euroopas. Sigurši loo tänapäeval tuntuim keskaegne ümberjutustus on keskülemsaksakeelne “Nibelungide laul”. Saagas antud pilt muinaspõhja eetikast ja elulaadist, või sellest, kuidas seda kõrgkeskaegsel Islandil mäletati ja ette kujutati, on rikas ja mitmekülgne ning pakub kõigele lisaks vaieldamatut kultuuriloolist huvi.

ON KOHTI, KUST SURNUD KUNAGI EI KAOMossmarken on udust ümbritsetud, silmapiirini laiuv raba, kus kasvavad kidurad männid ja varitsevad sügavad laukad. Ammustel aegadel maeti rabasse ohvriande jumalatele ja räägitakse, et ka tänapäeval kaovad inimesed siin jäljetult.Noor bioloog Nathalie tuleb siia oma märgalasid käsitleva doktoritöö jaoks katseid tegema. Peagi selgub aga, et tema tegelik eesmärk on isiklikumat laadi. Kui rabast leitakse surnukeha, on see niihästi Nathalie kui ka politsei jaoks hirmutav põhjus alustada uurimist, mis siin minevikus juhtus. Nathalie tee ristub rahvusvaheliselt tuntud fotokunstniku Maya Linde omaga, kes töötab uurimise juures politseifotograafina.Mõlemad liiguvad läbi mälu ja pinnase sügavate kihtide šokeerivate avastuste ja kaua varjatud tõe poole.„Ohvriraba“ on köitev lugu märgaladest, bioloogiast, lapsepõlvest ja surmast – ja sellest, mis tegelikult on tõeline ning praegu.