Книги, похожие на «Ed Vecin, Varjud liiguvad pimeduses»

Kaunis Aria Milborne tunneb kõrgseltskonda liigagi hästi. Tema isa, kurikuulus Sir Gladstone Milborne, oli raisanud kogu perekonna vara oma pillava eluviisiga kõikvõimalikes rahvusvahelistes kuurortides. Aria oli õppinud vihkama rikaste ärahellitatud ja mõttetut elustiili.Nüüd on ta isa surnud ja perekond hävingu äärel ning Aria mõistab, et peab leidma töökoha, aitamaks oma venda, kes püüab meeleheitlikult vältida perekonna mõisa mahamüümist. Nad mõlemad armastavad Queen’s Follyt, mis on olnud Milborne’ide valduses üle nelja sajandi. Töökoht polomängijast Ameerika miljonäri Dart Huroni sekretärina viib aga Aria tagasi sellessesamasse kõrgseltskonna maailma, mida ta põlgab. Lõpuks leiab ta armastuse maailmas, mida ta ei usalda, ja õnne mehega, keda arvas vihkavat.

Selle raamatu lühikokkuvõte võiks kõlada: 500 lehekülge puhast satiiri.Kirjutatuna kaheksakümnendate keskel on satiir loomulikult tollase ühiskonna aadressil (aru ma ei saa miks autorit pokri ei pistetud?), kuid tegelaskujud nagu demagoog, aktiivne loll, karjerist, pisikorruptant ja mõtteloid inimene on aktuaalsed tänagi.Ka lõualõksutaja tüüp, millised toona punaparteis suuga suurt linna tegid on igapäevased külalised meiegi meediapildis.Nagu lubatud sai: Satiir, kuid ei, tegelikult on tegemist ikka vägagi tempoka seiklusromaaniga mida läbib punase joonena tegelane justkui Ilfi ja Petrovi kelmiromaanist «Kuldvasikas» (millele autor ka vihjab).Kui me toome segaduse tekitamiseks mängu veel miljon rubla, natuke armastust, ja lubame, et romaanis näksatakse neidist rinnast ning et olulist rolli mängib ka labidas ja hullumajastki pole pääsu, siis usute vast küll, et igav see raamat ei ole!Mõnusat lugemist!

„Salaelud” sisaldab aastatel 2010–2018 kirjutatud novelle ja miniatuure, osa on varem avaldatud ajakirjanduses, suurem osa seni avaldamata. Täpses ja tihedas naiselikus käekirjas käsitleb autor oma proosaloomingus läbivaid teemasid, nagu mälu, juured, reetmine, kaotusvalu ning habras joon tõeluse ja väljamõeldise vahel.Tõlkija taustaga kirjanik Kai Aareleid on varem avaldanud romaanid „Vene veri” (Varrak, 2011) ja „Linnade põletamine” (Varrak, 2016), luulekogud „Naised teel” (EKSA, 2015) ja „Vihm ja vein” (EKSA, 2015) ning novelle, luulet ja artikleid ajakirjanduses. Novelli „Tango” eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõlemad tema romaanid on kandideerinud olulistele kirjandusauhindadele. „Linnade põletamine” on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.