Книги, похожие на «H. P. Lovecraft, Vari aja sügavusest»

Muinasjutud, mis õpetavad meile elus olulisi asju.Sisukord:1. Eesel ja karjane2. Hunt ja kurg3. Oksakimp4. Rebane ja viinamarjad5. Linnahiir ja maahiir6. Hunt ja üleannetu kitsetall7. Herakles ja Veomees8. Poiss ja pähklid9. Kassile kellukese kaelapanemine10. Koer, kukk ja rebane11. Härg ja konnad12. Krabipoeg ja krabiema13. Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga14. Kõik, mida suudad ette kujutada, on olemas15. Kaks hunti16. Ilus ööbik ja kole ööbik

Inimese saatuses on palju määramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid üks kriteerium, mis annab võimaluse oma soove ja unistusi täide viia: jäädes ellu on kõik võimalik.Romaan on tagasivaade ühe neljakümnendatesse eluaastatesse jõudnud naise elule. „Jäädes ellu“ räägib Raine Ilmeti noorusest, mis jäi eelmise sajandi viimasesse kümnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni tänapäevani välja.Kaubanduskeskuse kassas istumist kui tööd polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsepõlves ei osanud sellist ametit isegi kõige taiplikumad lapsed ette näha. Tütar Stellale polnud mõtet sellest kõigest kõnelda, sest teda ei huvitanud ema mälestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema mälus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid mõtles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ühte: jääda ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.

Suvi 2028. Seni ohutuks peetud asteroid ähvardab vähem kui aasta pärast hävitada inimtsivilisatsiooni. Kas meie lõpp on vältimatu? Üleüldises viimsepäevaootuses pole vaid üksikud pole nõus alla andma. „Serafima ja Bogdani“ autori uues romaanis juhivad võidujooksu ajaga planeedi rikkaim lätlanna ning ekstsentriline lõuna-aafrika päritolu miljardär. Või jooksevad tegelased võidu üksteisega? Kellegi motiive pole lihtne läbi näha. Korraga on kaalul inimkonna saatus, eesti kunstniku rahvusvaheline edu, teismelise neiu eneseteostus ja esimene armastus, müstikust juudi matemaatiku kadunud käsikiri ja vasakpoolse bosnia filosoofi usaldusväärsus. Tegevus viib Prantsuse Rivierast ja Räniorust Riiga ja Sahara kõrbesse.Oma mitmetahulises teoses asetab Vahur Afanasjev peegli tsivilisatsiooni silme ette ja küsib: kuidas me siia jõudsime ja mis annab meile jõudu edasi minna? Kui üldse? Võimalik, et suurimad katastroofid toimuvad hoopis inimestes endis.

«Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.» See lause «Colombast» peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee «Colomba», saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. Lauri Leesi Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust – «Colomba» ja «Carmeni».