Книги, похожие на «H. P. Lovecraft, Vari aja sügavusest»

Prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee maailma klassikavaramusse kuuluv jutustus «Carmen».

Suurt töörahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli pärast Stalini surma küll veidi praotunud, aga kuuekümnendate aastate keskpaiku sulgus see jällegi. Umbseks konnatiigiks muudetud ühiskonnas hakkas vaba mõtte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati. Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad möödusid, inimesed vananesid ja harjusid keelt hammaste taga hoidma. Elati pilvise taeva all, mis küll pidevalt vihma ei lahistanud, aga ka haruharva päikest näitas. Paraku sedagi mitte kõigile. Ja siis tuli pilvevarjust lootusekiir…

Saage tuttavaks, see on Melissa: kassiarmastaja, hell ema, krimikirjanik … julge ja vapper detektiiv? Melissa Craig on oma uuest elust vanas päevinäinud majakeses tohutus vaimustuses, kavatsedes veeta oma päevi roose kärpides ja naabri punase Binkie-nimelise kassiga tutvust sobitades. Ta soovib vaid seda, et oleks taibanud juba varem maale kolida. Aga koputus uksele toob uudiseid šokeerivast avastusest ning naine leiab end ühtäkki jahmatava mõistatuse keskpunktist: metsast tema maja tagant leiti äsja noore naise luud. Ehk ei olegi väike Ülem-Benbury külake nii idülliline, kui esimesel pilgul tundus? Veidrad öised telefonikõned veenavad Melissat, et politsei on kõike muud kui õigel teel, niisiis ei suuda naine kiusatusele vastu panna ja hakkab ise väikest viisi nuhkima. Bingosaali, ilusalongi ja mujalegi oma nina toppides torgib ta üksjagu herilasepesi ning toob päevavalgele mõned selle küla kõige skandaalsemad saladused, kuid kurjami tabamisele see teda lähemale ei vii … Sahtlist leitud vana päevinäinud foto on viimane kild, mida ta asja lahendamiseks vajab, aga kas Melissa, uustulnukas kokku hoidvas kogukonnas, suudab üksinda selle erakordse mõrvamüsteeriumi tuumani jõuda?Raamatuga „Mõrv Viirpuuvillas“ alustame Melissa Craigi müsteeriumite sarja. Betty Rowlands tutvustab meile väljamõeldud Ülem-Benbury külakest, mis ei jää maalilisuse osas sugugi alla telest tuntud Midsomerile. Melissa Craigi lood on ehe külakrimi parimal kujul: kaunis ümbrus, (enda meelest) kole kavalad amatööruurijad, kassid, koogid, skandaalsed kuriteod, kuulujutuveskid ja kukalt kratsima panevad müsteeriumid, mis kohaliku külakogukonna ja muidu nii uniselt kulgeva elu Ülem-Benburys põhjalikult kihama panevad. Mõnus kerge krimilugu sobib ideaalselt kõigile, kes hindavad üle kõige vana head vajaduspõhist kuritegu ja loevad oma lemmikuteks Miss Marple’i (Agatha Christie) ja Jessica Fletcher („Mõrv sai teoks“) stiilis lugusid „Midsomeri mõrvadele“ omases keskkonnas.Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad rahu, vaikus ja idüll? Kahjuks peame selle mulli purustama …

Ootamatu pärandus laseb Mavina Lonsdale’il pöörduda tagasi Indiasse oma isa viimset puhkepaika otsima. Inglismaalt üksinda lahkunud, hellalt kasvatatud süütukest kaitseb ühe võõra labase tähelepanu eest ei keegi muu kui lugupeetud major Willoughby Wicke. Ühe soosituima ning nägusaima mehena nii Inglismaal kui ka Indias on major keelepeksjate jaoks mõistatus, sest kohtleb külmalt ka veetlevaimaid seltskonnailudusi… Ümberkehastumise meistrina saadab major südikat Mavinat läbi hirmutavate hädaohtude tema isa rügemendi kindluse juurde. Teel päästab Mavina terane taip kindluse vaenlase agentide eest. Kuid suurem võit on armastuse triumf, mis hõlmab kaks vaprat hinge lõputu õnne sooja lubadusse…

Mirjam pidi terve oma lapsepõlve hoolt kandma nooremate õdede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks ometi iseseisev, naudib ta täiel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi väga raskete valikutega. Kas saata õed-vennad lastekodusse või püüda kogu koormaga jälle ise hakkama saada – taas kord omaenda elu ohvriks tuues? Ma pole kunagi tahtnud emaks saada. Mitte ealeski. Lapsepõlves kogetud pidevast emamängimisest oli enam kui küll ning üksnes mõtegi samasugustest kohustustest ja vastutusest tekitas minus tülgastust ja õudusvärinaid. Kodust lahkumine oli tähendanud mu jaoks imelist vabanemist, võimalust lõpuks ometi elada üksnes iseendale. Seda võimalust ei kavatsenud ma enam kunagi käest lasta. Minust pidi saama üksik, ainuüksi endast sõltuv ja ainuüksi oma isiklike vajadustega arvestav naisterahvas, kelle ellu kuulub töö, mõned toredad hobid, head sõbrad ja ehk ka mingi vahva lemmikloom, kes ei nõua palju tegelemist.