Книги, похожие на «Ганс Христиан Андерсен, Vankumatu tinasõdur»

Mis saab, kui maailmast kaob turvalisus ja asemele tulevad teadmatus ning hirm… määramatuks ajaks?Hirm kisub meil maskid eest ja siis astub esile meie päris mina. Hirmu ees oleme need, kes me päriselt oleme. Hirm paneb meid võitlema iseenda ja oma lähedaste eest, paneb meid tegema asju, mida varem oleme pidanud põlastusväärseks. Hirm toob välja meie tõelised elu väärtused ja vahel ka muudab neid. Raske on mõista teist inimest, kelle mask on langenud… ja veel raskem on vahel leppida maskita iseendaga.Raamat kutsub teid kaasa teekonnale läbi viie novelli. Teekonnale, kus saab hetkeks asuda teise inimese sisse, et vaadata ja kogeda hirmust kokku tõmbunud maailma selle inimese pilgu läbi.

Goodreadsi kasutajate hinnangul 2020. aasta parim põnevik!Külalised kogunevad Iirimaa ranniku lähedal asuvale saarele, et tähistada kahe inimese abiellu astumist. Peigmees: nägus ja sarmikas, tõusev teletäht. Pruut: terane ja ambitsioonikas, ajakirja väljaandja. Tegemist on pulmadega, mis sobiks ajakirja või kõlbaks kuulsusele: disaineri käe all valminud kleit, kauge koht, luksuslik pidu, eriline käsitööviski. Mobiililevi võib küll hakkida ja lained pisut raputada, kuid kõik on meisterlikult kavandatud ja viiakse niisama meisterlikult ellu.Aga olgu plaanid kuitahes täiuslikud, inimloomust see ei muuda. Kui korgid šampanjapudelitelt minema lendavad ja pidu algab, hakkavad meenutuste ja heade soovidega segunema ja pinnale kerkima vana vimm ja väiklane kadedus. Peigmehe semud algatavad kooliaegse joomismängu. Pruutneitsi rikub ära oma kleidi ja see ei juhtu just päris kogemata. Pruudi kauaaegne (meessoost) sõber saab maha ebameeldivalt intiimse toostiga.Ja siis leitakse üks nende seast surnuna. Kes külalistest ei soovinud õnnelikule paarile head? Ja ehk oleks olulisem küsida: miks?Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Tema tõeline läbimurre krimikirjanduse tippautorite sekka toimus 2019. aastal raamatuga „Jahiseltskond“ (eesti keeles 2020).

Elas kord mees, kellel oli nooruke tütar. Tüdruk oli üks lahkemaid ja armsamaid inimesi, kes ilmas elanud. Hea iseloomu oli ta pärinud oma emalt, kellest südamlikumat inimest olnuks raske leida.Mees soovis, et tema tütrel oleks ka ema, ja otsustas abielluda. Kahjuks valis ta oma teiseks abikaasaks kõige uhkema ja upsakama naise, keda eales nähtud. Naisel oli ka kaks tütart, kes olid kõiges täpselt ema moodi.

Kui ookeani kaldal väikeses majas sureb selle omanik, eakas daam, kelle ainsaks kaaslaseks oli juba aastatid vana poolpime kass, ei suuda keegi uskuda, et tegu on mõrvaga. Kui aga üksteise järel hakkavad Green Islandile saabuma nii noored kui ka aastates pärijad, muutub olukord põnevaks. Kas tõesti ihaldab see kirju seltskond maja, mis peab vaevalt vastu esimesele sügistormile. Ja siis leitakse vanadaami testament, mille avamisel selgub, et ta on määranud – põrunud nagu ta oli olnud kogu elu! – oma kassi ja maja ainupärijaks kõigile tundmatu mehe – Frank Steeli.

Raamatust leiab kolm õpetlikku ja naljakat lugu varesest. Esimene jutuke “Vares käib tihasel kosjas” pajatab sellest, kuidas tihane varese jutustamisoskuse proovile paneb ja kas vares pruudiga ka rahule jääb. Teisest loost “Varese reis soojale maale” saate lugeda, kuidas vares lõunamaareisiga rahule jäi ja millisele järeldusele tagasi tulles jõudis. “Vareses ja rebases” püüab rebane varesememme üle kavaldada ja tema poegi oma kõhutäieks välja petta.