Книги, похожие на «Ernst Enno, Valitud värsid»

Legendaarse Eesti ulmesarja eelviimane osa koondab viie kohaliku ulmekirjaniku lühilood.2013. aastal Eesti ulmeühingu auhinna Stalker võitnud kogumik „Saladuslik tsaar“ pani aluse Eesti ulmes ainulaadsele nähtusele – loodi ühine Eesti-aineline tulevikumaailm, kuhu on panustanud enamik praegu aktiivseid ulmekirjanikke, esitades oma nägemust Eestist ja eestlusest tuhande aasta pärast. Sarja varasemad osad on pälvinud kokku kolm eesti Ulmeühingu Stalkeri auhinda (2013, 2015, 2016). Käesolev kogumik koondab endasse lood Kristians „Mürakas“ Jurmalast, kosmosereisil sündinud mehest.Autoriteks mitmekordsed stalkerivõitjad ning Kirjanike Liidu liikmed Veiko Belials, Joel Jans (võitis hiljuti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel teise koha) ning Maniakkide Tänav. Lisaks võib leida siit kaante vahelt ka hiljutise Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia jutuvõistluse võitja Miikael Jekimovi ja uue lootustandva autori Laura Loolaiu lühilood.

Saja-aastane Eesti vabariik on parim näide sellest, kuidas suured muutused maailmas mõjutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib meid tähelepanelikumalt mõtestama, miks ja kuidas on maailma muutumine mõjutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toimuv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda.Kuigi Eestil on maailma suurtest muutustest päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikkagi üles. Riikidevahelises konkurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks kujunemisel ka väikeriikidel. Globaalne internet ja digitaliseerumine, mis on viimase neljakümne aasta üks märkimisväärsemaid revolutsioonilisi muutusi kogu varasemat inimkonna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioonis ja seda tuleb kasutada.Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab raamatus laiale lugejaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maailmas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Käsitlemist leiavad teemad Venemaast Hiinani ja kliimamuutustest sõltumatute inimesteni.

Lynchesteri ja Northallertoni hertsogid võitlesid aastaid 10 000-aakrise maatüki pärast, mida kumbki oma valduseks pidas. Vaenu lahendamiseks pakkus Northallertoni hertsog lõpuks välja, et Lynchesteri hertsog abiellub tema tütre Caroline’iga. Üllatunud Lynchester nõustus, teadmata, et leedi Caroline on armunud teisesse. Leedi Elfa otsustas päästa meeleheitel vanema õe õnnetusest. Ta kohtus salaja Lynchesteri hertsogiga ning anus, et mees paluks naiseks teda Caroline’i asemel. Väga iseloomuliku nimega Elfa on haldjalik, tundlik ja eeterlik. Tema iseloomu ja isiksust ei suuda perekonnas keegi mõista…

Vanaproua Limas, koolipoiss Antiguas, üksikisa Itaalia väikelinnas, häkker Horvaatias – neid ja paljusid teisi maailma eri paigus seovad kentukid, omalaadsed tehnoloogilised lemmikloomad, midagi plüüslelu ja mobiilirakenduse vahepealset, armsad ja pealtnäha süütud seltsilised, kelle väikeste silmakeste kaudu vaatab keegi anonüümne võõras oma „omaniku” eraellu. „Kentukid” viib lugeja rahutukstegeva õhustikuga maailma, kus ei kehti alati samad reeglid mis päriselus. See on lugu tehnoloogia vahendatud inimsuhetest, vuajerismist ja üksindusest, mis on ühtaegu lämmatav, värske ja sügavalt inimlik.Samanta Schweblin (snd Buenos Aireses 1978) on üks omapärasemaid hääli oma põlvkonna Ladina-Ameerika kirjanike seas ja tunnustatumaid novelliste tänapäeva hispaaniakeelses kirjanduses. Ta on varem avaldanud kolm jutukogu ja lühiromaani, tema teosed on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ja neid on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Eesti keeles on tema teostest ilmunud romaan „Nähtamatu niit” (Loomingu Raamatukogu, 2020).