Книги, похожие на «Georg Hackenschmidt, Valitseda elu»

Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Tänapäevale nii haruldase mõtlejatüübina, kelle filosoofia ja võltsimatu humanism, kõlbeliselt terviklik elu ja tegevus ajastu vaimsele situatsioonile mõju avaldasid, väärivad Schweitzeri ideed loovat suhtumist seoses mitmete nüüdisprobleemidegagi.

Baltisaksa filosoof Hermann von Keyserling rajas 1920. aastal Tarkuse Kooli. Selle sihte ning saavutamise vahendeid peabki selgitama „Loov tunnetus“, üks Keyserlingi peateostest ja tema mõttekäikude esinduslikem esitus.Nietzsche ja Dilthey ideedest lähtudes püüdis ta luua universaalset Euroopa ja selle väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat. Tema sihiks on jumalariik, kuid ta mõtleb loodusteadlasena. Mõtetes tulevates aastatuhandetes viibides ja praegust inimkonna seisundit ajaloo alguseks pidades ei usu ta siiski lääne tsivilisatsiooni positiivsesse arengusse, pidades selle loomulikuks suundumuseks kõikide sõda kõikide vastu, mis viimaks viib enesehävituseni.Keyserlingi retsenseerijate ja soovitajate hulka kuuluvad Th. Mann, H. Hesse, S. Freud, C.-G. Jung, R. Tagore, ja mitmed teised tuntud vaimuinimesed.

“Inglite ilm” on konfutsiuslikult esitatud filosoofiline mõttepalmik, mis arutleb humoorikal viisil elu oluliste küsimuste üle. Raamatus esitatu on küll sisult sügav aga esitluslaad aitab vältida loetu rusuvalt tõsiseks muutumist. Lugedes saab kaasa mõtelda näiteks seesugustele arutlustele: mis on jumalik või inimlik, kes on üldse Jumal, miks on elu nagu ta on ja mis on kõige selle mõte ning palju muudki. Nende kaante vahelt võime leida vastuseid või ka vajalikke algeid mõtluse innustuseks. Selleks võib raamatu avada ükskõik milliselt lehelt. Siiski alustades algusest, võime osa saada omapärase dünaamikaga tervikust, mis jõuab lõpuni just õiges kohas, et jätkata oma lõputut ringkäiku.Kokkuvõtvalt võiks osundada üht raamatus leiduvat mõtet: Kord küsis Aadam Jumalalt: «Ma tunnen, et siin Eedeni aias on mingi saladus.» «See on selleks, et Eedenist saaks mõelda igavesti,» naeratas Jumal.Sissejuhatuseks võite oma meeli ergutada jägmiste raamatust leiduvate mõtete tuules: Kord ütles Aadam Eevale: „Jumalat vaadelda on huvitav.“ „Sa pöörad mulle liiga vähe tähelepanu,“ vastas Eeva.*Kord ütles üks dinosaurus teisele: „Süüa tähendab elada.“„Kas me sööme igavesti?“ küsis teine.*Kord väljendas esimene ingel mõtet: «Kes Jumalale vastu hakkab, sellele meeldib temaenda tühisus, mis avaldub oma suuruse tajus.»*Kord Eedeni aias üks ingel väljendas mõtet: «Kui maailma ilmuvad naljad, on sel lõpp.»"Selgita seda meile!" palusid teised inglid."Nali sünnib siis, kui tarkus asub hävitama iseennast."Teoloog ja hingehoidjaNaatan Haamer

Valik esseid:Mis on luule?Kirjanduse tähendusestMood ja ilm, aeg ja luuleInterpretatsioonid ja impressioonidTammsaare ja HemingwayArvo Vallikivi skeptiline mütoloogiaKuningas ja neandertallaneAjapinde ja ruumikillukesiRahvalaulu juurde jõudmineMõned «Tähe mõrsjast» virgutatud mõttedParallelismist lingvisti pilgugaRiimidest: natuke teooriat ja rohkem praktikatVõimaluste võimalikkus. KeelAdverbid ja verbidPool kinga pooles jalasKeel ja mäluStiihiline keelekorraldus argoos ja ühiskeelesKriitilisi mõtteid lendavate kummikute asjasKeelekorralduse süvastruktuuristMinu eesti keel

Enne 1919. aastat kehtinud argumentatsioon, mis põhines keskuse ja perifeeria vahelisel suhtel, ei ole enam mõeldav. Suurte paradigmade väärtuse langemise teiseks vaatuseks oli Teine maailmasõda. Ning kolmandaks vaatuseks 1989. aasta. Varjunditest tulvil kategooriate suures segadikus ei ole traditsioonilist argumentatsiooni juhtinud mõttetegevus, mis põhines sisse- ja välja-arvamisel, üksnes kahe valiku vahelisel either/or-il, enam võimalik.