Книги, похожие на «Ernst Enno, Valge öö»

Veenuse lugude teises teemanumbris on Veenust kujutatud maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk maasarnastada. Pooled kogumiku lood on eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.Almanahhi algupärandid:1. Heinrich Weinberg «Igal pool on parem kui kusagil mujal»2. Mann Loper «Mina olengi Veenuse amatsoon»3. Reidar Andreson «Meduusi kroonikad: Veenus»4. Siim Veskimees «Kuidas ahju kodu teha»5. Miikael Jekimov «Õhupuudus»Kogumiku tõlkelugudeks on:1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan» (2010), tõlkinud Piret Frey2. Ian McDonald «„Botanica Veneris“: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget» (2015), tõlkinud Jay Skaidrins3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest» (2000), tõlkinud Martin KirotarLisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi artikli «Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa.

Neljaosalise sarja esimene raamat. Igatsus meeletu armastuse järele on peamiseks põhjuseks, et seni turvalist elu elanud, kuid seikluslik Mikelina alustab kooselu lennureisil juhuslikult kohatud Christosega. Modellivälimusega kaarismaatiline näiv mees on põnev ja saladuslik, tema vägivaldne käitumine ja kindlad viited valgustkartvale olevikule neiut ei hirmuta. Vastupidi. Armastuse nimel on Mikelina valmis ka ise kuritegelikule teele asuma. Või aitavad neiu totaalsele muutusele kaasa hoopis keeruliseks muutunud suhted sõpradega ja probleemid tööl? Mida sina arvad? Raamatule järgnevad „Kättemaksu ballaad“, „Ahvatluse ingel“ ja „Taluvuse karikas“

Imeilus sünnipäevatort. Viis punast küünalt. Ootus. Ta ei osanud arvata, et see päev nii paljude inimeste elusid muudab. Palju aastaid hiljem ka kriminaalkomissaar Ewert Grensi ja infiltreeruja Piet Hoffmani elu. Zana tahtis oma viiendal sünnipäeval lihtsalt laulda „Õnne soovime sul“ ja mitte näha inimesi suremas. Anders Roslundi uus põnevik on pinev jutustus kättemaksust ja reetmisest, kui minevikusündmused kolme saatusliku päeva jooksul tänapäevas plahvatavad.Anders Roslund on kümne kriminaalromaani autor ning mitmete auhindade laureaat. Teiste hulgas on teda autasustatud Põhjamaade krimikirjanike suurima auhinnaga Klaasvõti, Suurbritannia krimikirjanike assotsiatsiooni parima tõlketeose Pistoda auhinnaga (International Dagger) ja Jaapani kirjandusauhinnaga Konomys parima rahvusvahelise põnevusromaani eest. Tema raamatuid on tõlgitud 36 keelde.Elu ja surma vahele jääb kolm päeva.

Inimlik komöödia. Stseenid provintsielust.

Ta ütles, et ma ei sure. Ta ütles, et ma ei sure. Nii korrutasin endale mitu korda, püüdes neisse sõnadesse veidigi uskuda ja meenutada inimesi, kes kõik samuti selle haigusega on võidelnud ning selle edukalt selja taha jätnud. Neid oli ju päris palju! Ja ometi tuli mulle esimesena meelde hoopis vanatädi Krista, kes nelja aasta eest oli pärast pikka ja rasket verevähi põdemist sellele koletislikule haigusele lõpuks alla vandunud. „Liblikasonaat” jutustab noorest kolme lapse emast, kellel avastatakse ootamatult vähk. Just samal ajal kaotab tema mees töö. Need kaks korraga juhtuvat tragöödiat keeravad niigi kriisis olnud pereelu täielikult pea peale. „Liblikasonaat” on Priilinna kuueteistkümnes raamat ja ühtlasi kirjastuse Tänapäev 2009. aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö.