Книги, похожие на «Henning Mankell, Valge emalõvi»

“Neverland” on külluslik raamat inimeste obsessioonidest, haarav nagufilm, mille omavahel põimuvaid liine tahad muudkui edasi jälgida. Missaab eakast näitlejannast, kes hakkab reaalsusega sidet kaotama? Agapatriootlikust eestivenelasest, kes astub kaitseliitu? Ja peategelastepaarist, kui naine tüütu mehe pärast pikka kooselu päevapealt mahajätab? Romaan annab ühtlasi nii ängistava kui ka halenaljaka pildisellest, kuidas inimesed oma kujutluste ja üksteisega (ammugi veelüksteiseta) hakkama ei saa. Iñárritu ja Aronofsky Eesti kastmes, koosautorile omaste fantaasiaelementidega.Maarja Kangro

Marianne on noor, jõukas ja intelligentne autsaider. Connell on poiss, kes vaatamata oma pere vaesusele ja halvale mainele kõigile meeldib. Kooliõest ja -vennast saavad ootamatult sõbrad, hiljem armastajad, ent kui väikelinnaelu asendub Dublini tudengimeluga, paistab minevik seljataha jäävat. Mis juhtub, kui pöörasest kiindumusest kujuneb võimu, ühiskondliku klassi ja enesepettuse lahingutander?„Normaalsed inimesed” on romaaniga „Vestlused sõpradega” (e.k 2019) maailmaareenile tõusnud iiri kirjaniku Sally Rooney (snd 1991) teine teos. Pealtnäha lihtsakoeline lugu kahe esmapilgul vastandliku noore keerulistest suhetest ja eneseleidmisest kätkeb endas midagi universaalset: uurimust, kuidas üks inimene võib teist igavesti vormima ja mõjutama jääda. Nüüdisaja üheks tundlikumaks ja terasemaks vaatlejaks nimetatud Rooney „Normaalsete inimeste” põhjal on valminud menukas BBC seriaal.

Avo Kulli neljanda romaani peategelased töötavad ühe maakonnalehe toimetuses 1990. aastatel. See oli segane, ent tohutult dünaamiline aeg, mil oma tööd tõelise ja täieliku sõnavabaduse tingimustes alles õppival Eesti ajakirjandusel oli kajastamismaterjali tavaliselt enam kui küll, oskusi seda teha aga mõnevõrra vähem. Selle katse ja eksituse meetodil õppimise kõrval arenesid aga tihti ajastule sobiliku tormilisusega ka inimeste omavahelised suhted.

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute küla”. Meie ajaarvamise teise aastatuhande lõppu jääb tähistama vere ja vägivallaga loodud ja püsti hoitud suurriigi – Nõukogude Liidu – kokkuvarisemine. Väike Eesti riik saab jälle vabaks, uus elu jõuab ka Raudiku külla. Paraku on pool sajandit kestnud võõrvõim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jälje jätnud. Käsumajanduses üles kasvanud, ei suuda nii mõnigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi võimalusi näha. Sissetulekuta maainimesi ähvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevõtlikke inimesi, kes üleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda püüavad, see aga õnnestub vaid vähestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku külas juuri ajama. Isegi mõis saab peremehe ning külaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii töö kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute küla, sest värske läänetuul on tumedad pilved laiali puhunud.